Sirvi Autor "Teder, Karmel" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Absoluutriski prognoosimine konkureerivate riskide korral: meetodite võrdlus teise tüübi diabeedi näitel(Tartu Ülikool, 2025) Teder, Karmel; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutKäesoleva magistritöö eesmärk on anda ülevaade konkureerivaid riske arvesse võtvatest haigusriski hindamise meetoditest ning võrrelda neist peamiseid Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmetel teise tüübi diabeedi riski hindamisel. Peamiselt soovitakse näha, millise mudeliga saaks kõige paremini hinnata vanemaealiste inimeste teist tüüpi diabeeti haigestumise riski. Töös võrreldakse omavahel Coxi võrdeliste riskide mudelit, Fine-Gray võrdeliste alamriskide mudelit ning pseudovaatluste abil hinnatud lineaarset riskimudelit. Mudelite abil hinnatakse teise tüübi diabeeti haigestumise 10 aasta absoluutriski, võttes seejuures arvesse võimalust enne haigestumist surra. Töö tulemusena selgub, et kõige täpsemalt võimaldab riski hinnata konkureerivaid riske arvesse võttev Coxi võrdeliste riskide mudel.listelement.badge.dso-type Kirje , Teise tüübi diabeedi riski prognoosimine ja tagasiside algoritmi väljatöötamine TÜ Eesti geenivaramu andmetel(2023) Teder, Karmel; Fischer, Krista, juhendaja; Pervjakova, Natalia, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on koostada mudel, mille abil on võimalik anda Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu geenidoonoritele tagasisidet nende teist tüüpi diabeedi saamise 10 aasta riski kohta. Geenidoonorite andmete põhjal valitakse välja parim teise tüübi diabeedi polügeenne riskiskoor ning hinnatakse viis Weibulli parameetrilist mudelit. Selgub, et geenidoonorite teist tüüpi diabeeti haigestumise geneetilist riski kirjeldab kõige paremini riskiskoor PGS002771 ning teist tüüpi diabeeti haigestumist mõjutavad tugevalt inimese vanus, kehamassiindeks, võõümbermõõt ning geneetilise riskiskoori väärtus.