Sirvi Autor "Teder, Tiit, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Biotic interactions affecting habitat use of myrmecophilous butterflies in Northern Europe
(2018-06-26) Vilbas, Margus; Esperk, Toomas, juhendaja; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sinilibliklased on päevaliblikate sugukond, mille röövikutest valdav osa assotsieeruvad mingil eluetapil sipelgatega (mürmekofiilia). Enamasti produtseerivad röövikud sipelgatele suhkrurikast nektarit ning sipelgad omakorda kaitsevad neid kiskjate ja parasitoidide eest. Kui üldiselt on suhted vastastikku kasulikud (mutualistlikud) ning sipelgate kohalolu ei ole liblikate ellujäämiseks tingimata vajalik, siis osade liikide jaoks on sipelgaseoselisus eluliselt oluline (obligatoorne mürmekofiilia). Eestis on selliseid liike neli: ogasäär- ja mesika-sinitiib ja nõmme- ja soo-tähniksinitiib. Ogasäär- ja mesika-sinitiib on ainsad obligatoorselt mutualistlikud päevaliblikad Euroopas. Mõlemad liigi röövikud toituvad paljudel erinevatel toidutaimedel (polüfaagid) ning assotsieeruvad samal ajal vastavalt murelaste ja kuklastega. Tähniksinitiivad aga on niivõrd spetsialiseerunud, et pärast kindlal toidutaimel veedetud aega infiltreeruvad nad sipelgavastset teeseldes (kasutates keemilist varjestust) sipelgakolooniasse, kus nad viimaste sotsiaalse parasiidina (manipuleerivad sipelgaid end toitma; soo-tähniksinitiib) või suisa neist toitudes (nõmme-tähniksinitiib) valdava osa oma röövikuelust mööda saadavad. Sipelgakoloonias olles pakuvad liblikaröövikud oma võõrustajaile suhkrurikast nektarit, millest sõltuvuses töölisipelgatest orjad uue doosi ootuses liblikate käske täidavad. Kusjuures iga tähniksinitiib jääb enamasti suurema tõenäosusega ellu ühe kindla sipelgaliigi kolooniates (tähniksinitiivad on eranditult seotud rautsikutega). Oma keerulise elukäigu tõttu on tähniksinitiivad sattunud mitmel pool väljasuremisohtu. Nõnda on ka soo-tähniksinitiib ainus „kriitiliselt ohustatud“ ja reaalselt väljasuremisohus olev päevaliblikaliik Eestis. Nagu liblikad üldiselt, vajavad obligatoorsed mürmekofiilid eelkõige sobivat toidutaime, ent võtmetähtsus nende imeliste olendite jätkusuutlikul kaitsel lasub eelkõige nende sipelgatest peremeeste olemuse ja eripärade välja selgitamisel.
Kahe erineva paljunemisviisiga taimeliigi paljunemisedukuse seos populatsiooni suuruse ja tihedusega
(2006) Sõber, Virve; Teder, Tiit, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja
Kliima soojenemise mõju liblikate kehasuurusele
(Tartu Ülikool, 2014) Margus, Aigi; Teder, Tiit, juhendaja; Vellau, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Local and landscape effects on butterfly assemblages in managed forests
(2019-07-08) Viljur, Mari-Liis; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse vähenemine on üleilmne probleem, mida peamiselt põhjustab looduslike ja poollooduslike elupaikade kadumine. Elupaikade liigilist mitmekesisust mõjutab ka ümbritsev maastik: mida rohkem on elupaigad üksteisest eraldatud, seda enam need liigiliselt vaesuvad. Ehkki kaitsealad on elurikkuse hoidmisel väga tähtsad, ainuüksi neist ei piisa. Järjest enam püütakse leida võimalusi liigirikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks ka tugevate inimmõjutustega maastikes. Suurenev nõudlus puidu ja puidutoodete järele on järjest intensiivsemaks muutnud ka metsade majandamise. Metsamajanduse intensiivistumine on paljudele metsaliikidele ohuks, samas leidub ka neid, kellele majandatav metsamaastik elupaigaks sobib. Doktoritöö tulemused viitavad, et üheks selliseks liigirühmaks on metsapäevaliblikad. Paljude liikide röövikud toituvad puudel, põõsastel ja alustaimestiku taimedel, valmikud aga leiavad nektaritaimi raiesmikelt. Niisiis on metsapäevaliblikatele oluline mosaiikne metsamaastik tervikuna – doktoritöös leidsingi, et mida rohkem on ümbritsevas maastikus metsamaad, seda kõrgem on metsaliblikate liigirikkus raiesmikul. Oma töös lähen aga sammu võrra kaugemale ja näitan, et lisaks metsaliikidele pakub majandatav metsamaastik oma mitmesuguste avakooslustega elupaika ka paljudele avamaastikuliikidele. Selgus, et raiesmikud on elupaigaks enamikule regionaalsest päevaliblikafaunast, kellest suurt osa on tavapäraselt seostatud poollooduslike niitudega. Seejuures asustavad niiduliigid ka täielikult metsaga ümbritsetud raiesmikke, millest järeldub, et puistu raiesmikele jõudmisel neile oluliseks takistuseks ei ole. Nii niiduliikide kui metsaliikide koosluseid mõjutavad aga metsa lokaalsed kasvukohatingimused – teatud liigid esinevad sagedamini ja arvukamalt näiteks palumetsades, teised jällegi laane- või salumetsades. Seega on päevaliblikate liigirikkuse seisukohalt oluline elupaikade mitmekesisus, erinevad metsatüübid täiendavad teineteist.
Päevaliblikad metsamaastikus – levimise liigisisene varieeruvus
(Tartu Ülikool, 2016) Relve, Auli; Viljur, Mari-Liis, juhendaja; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Protandria evolutsioonilised põhjused putukatel
(Tartu Ülikool, 2014) Algmaa, Leino; Teder, Tiit, juhendaja
entomoloogia
Raiesmikud päevaliblikate elupaigana – kas mets on levimisbarjääriks?
(Tartu Ülikool, 2014) Viljur, Mari-Liis; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
Soo-tähniksinitiiva (Phengaris alcon) (Lepidoptera: Lycaenidae) munemispaiga valik liigi leviku põhjapiiril
(Tartu Ülikool, 2015-07-20) Edovald, Triin; Vilbas, Margus, juhendaja; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond