Browsing by Author "Tenjes, Peeter, juhendaja"
Now showing 1 - 5 of 5
Results Per Page
Sort Options
Item Galaktika NGC 4594 hüdrodünaamiline mudel(2005) Tempel, Elmo; Tenjes, Peeter, juhendajaItem Galaxy modelling: dynamical methods and applications(2016-06-20) Kipper, Rain; Tempel, Elmo, juhendaja; Tenjes, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja töötada meetod, millega on võimalik modelleerida ga-laktikate dünaamikat, võttes arvesse võimalikke efekte, mis mõjutavad mudel- ja vaatlusandmete võrdlemist. Dünaamiline modelleerimine võimaldab uurida, kuidas on mass jaotunud galaktikates. Üks levinud meetodeid on Jeansi võrrandite kasutamine, millest leitakse vastavalt tihedusjaotusele tähtede liik-umine. Klassikalisel juhul ei ole see ühene ülesanne – liikumine ja tihedusjaotus on kõdunud. Teine probleem on, et Jeansi võrrandites on rohkem muutujaid kui võrrandeid, mistõttu süsteem ilma li-saeeldusteta ei lahendu. Doktoritöö näitab, et kasutades mitteklassikalist suurust – kolmandat liiku-misintegraali –, on võimalik Jeansi võrrandid lahendada ning saada süsteemile lahend. Doktoritöös uuriti erinevaid protsesse, mis mõjutavad galaktikate dünaamilist modelleerimist. Mudeli sisend (tihedusjaotus) peab olema täpne – uurimise tulemusena leiti, et fotomeetriliste andmete põhjal saadav stellaarne jaotus on pädev, kuid sellest leitud täheketta paksuse kasutamisel peab olema ettevaatlik. Mudeli väljundit mõjutavad kõigi punktide arvesse võtmine piki vaatejoont ning atmosfääri ja spektrograafi põhjustatud konvolutsioon. Viimased on eriti olulised kaugete ga-laktikate vaatluste korral. Koostatud kinemaatiline mudel võimaldas veel uurida üht huvitavat efekti, mille on tekitanud tolm. Kuna tolm varjab enda taga olevat valgust, siis galaktikate meiepoolsemad piirkonnad domineerivad heledustes, ja seega ka kinemaatikas. Taoline “nihe” põhjustab kinemaatiliste parameetrite ebatäpsusi kuni 20% ulatuses.Item Kosmoloogiliste filamentide tuvastamine: statistilise ja kiirustevälja meetodi võrdlus(Tartu Ülikool, 2016) Muru, Mihkel Moorits; Tempel, Elmo, juhendaja; Tenjes, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutItem On the coevolution of galaxies and their host clusters(2019-04-15) Deshev, Boris Zhivkov; Finoguenov, Alexis, juhendaja; Tenjes, Peeter, juhendaja; Ziegler, Bodo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondGalaktikad pole ruumis ühtlaselt jaotunud. Pidevalt mõjuva gravitatsioonilise tõmbe tõttu moodustavad nad erineva tihedusega struktuure: hiiglaslikke, väga väheste galaktikatega tühikuid; tühikuid ääristavaid “seinu”; seinte lõikumisjoont markeerivaid filamente; filamentide ristumiskohtades paiknevaid galaktikaparvi. Galaktikaparved võivad omakorda moodustada superparvi – suurimaid struktuure Universumis. Selles struktuuride võrgustikus toimub pidev areng, mille käigus galaktikagrupid ja väiksemad parved ühinevad suurematega. Omavahel võivad ühineda ka suured galaktikaparved. Vaatlusandmed näitavad, et erinevate struktuuride galaktiline koostis on erinev. Kõige hõredamates keskkondades domineerivad aktiivse tähetekkega spiraalgalaktikad, kuid suurte parvede siseosasid asustavad valdavalt tähetekketa elliptilised galaktikad. Seni ei ole täielikku selgust, milliste mehhanismide toimel on galaktikate tüüp ning tähetekke kiirus seotud keskkonnatihedusega. Käesolevas väitekirjas otsimegi seoseid galaktikate ja neid ümbritseva keskkonna arenemise vahel. Selleks analüüsime galaktikate tähetekke aktiivsust ühes kokkupõrkefaasis olevas galaktikaparves. Samuti uurime külma, tähetekkeks vajaliku gaasi sisaldust galaktikates, mis paiknevad ühes ebatavaliselt rohke tähetekkega galaktikaparves. Lõpuks võrdleme neid kaht parve suurema parvevalimiga, mille liikmed paiknevad meist ligikaudu samal kaugusel. Jõuame järeldusele, et sarnase massiga parvede põrkumise tagajärjel tähetekkeaktiivsus kahaneb. Samas võib põrke algfaasis tähetekkeaktiivsus lühiajaliselt ka suureneda. Näeme, et 2,5 miljardit aastat nooremana paistvate galaktikaparvede gaasisisaldus on sarnane praeguse Universumi parvede omaga, ning et aktiivse tähetekkega galaktikate suurem osakaal kaugetes galaktikaparvedes on tõenäoliselt seotud parvedest väljaspool toimuvate protsessidega.Item Structure of distant disk galaxies(2006) Tamm, Antti; Tenjes, Peeter, juhendaja