Browsing by Author "Tennisberg, Lilian"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eelkooliealiste laste nutiseadmete kasutamisaja ja vaimse tervise seosed lapsevanemate nutiseadmete kasutusaja ja vaimse tervise näitajatega(Tartu Ülikool, 2019) Tennisberg, Lilian; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutNutiseadmete kasutamine on järjest enam muutumas eelkooliealiste laste igapäevaelu osaks. Vaimse tervise ja nutiseadmete kasutusaja seoseid on tänaseni uuritud pigem teismeliste ja täiskasvanute valimitega töödes. Töö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab nutiseadmete kasutamine laste somaatiliste valude, meeleoluga seotud negatiivsete sümptomite ning uneprobleemide esinemist, arvestades lastevanemate nutiseadmete kasutamisaega ning vaimse tervise mõju laste vaimsele tervisele. Töös osales 424 lapsevanemat 22-st Eesti lasteaiast. Lapsevanemad täitsid küsimustiku oma 1-7 aastaste (m = 4,28) laste meeleolu, somaatiliste sümptomite, une ning nutiseadmete kasutamise kohta; lisaks Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) ja nutiseadmete kasutusaja enda kohta. Kõikide muutujate analüüsimiseks moodustati struktuurivõrrandite mudel. Kuigi uuring on läbilõikeline, näitab mudel peamiselt kahte mõjujada. Esimese kohaselt halvendab laste nutiaeg nõrgalt, kuid oluliselt nii nende tervisenäitajaid kui uneaega. Samas oleneb laste nutiaeg lapsevanema nutiajast ning lapsevanema nutiaeg lapsevanema vaimse tervise näitajatest. Teise tugevama mõjujada kohaselt halvendab lapse tervisenäitajaid otseselt lapsevanema enda vaimne tervis. Seega võivad nii lapse liigne nutikasutus kui vaimse tervise halvenemine alguse saada vanema enda vaimsest tervisest ja nutiseadmete kasutamise liialdamisest. See teadmine omakorda osutab, et lapse vaimse tervise probleemide ennetamiseks tasub eelkõige vanematele tähelepanu pöörata.Item Pilkkontakt ülekuulatava rollis sotsiaalselt ärevamatel ja vähem ärevatel inimestel(Tartu Ülikool, 2017) Tennisberg, Lilian; Tuvi, Iiris, juhendaja; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töös uuriti, kuidas mõjutavad ülekuulatava rollis katseisikule antud roll ja sotsiaalärevuse tase pilkkontakti kogupikkust ja pilkkontakti tekitamise kordade arvu vestluspartneriga. Eksperimendis osales kokku 66 üliõpilast, kes olid FNE-B skaala alusel jaotatud rohkem või vähem ärevate gruppi, täites eksperimendis endale juhuslikult tõmmatud valetaja või tõerääkija rolli. Eksperimendis paluti osalejatel täita etteantud stsenaariumit, mida neil katse lõpus võimalikult täpselt kirjeldada paluti. Pilkkontakti analüüsimiseks vajalikud andmed saadi Tobii prillide ja Tobii Studio arvutiprogrammi abil. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesidele, et sotsiaalärevus katseisikute pilkkontakti kogupikkust või pilkkontakti tekitamise arvu oluliselt mõjutaks. Samuti ei leitud kinnitust hüpoteesile, et pilkkontakti kogupikkus sõltub sotsiaalärevuse ja rolli mõju vahelisest interaktsioonist, kuid peaaegu oluliseks osutus rolli mõju pilkkontakti kogupikkusele. Töös arutletakse saadud tulemuste võimalike põhjuste ja tulevikuperspektiivide üle.