Sirvi Autor "Teptiuk, Denys" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

New quotatives in Finnish and Estonian languages
(Tartu Ülikool, 2015) Teptiuk, Denys; Jokela, Hanna, juhendaja; Klumpp, Gerson, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Quotative indexes in Finno-Ugric (Komi, Udmurt, Hungarian, Finnish and Estonian)
(2019-11-11) Teptiuk, Denys; Klumpp, Gerson, juhendaja; Tamm, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub kvotatiivsusindeksi kategooriale ja selle tänapäevasele kasutusele viies soome-ugri keeles: udmurdi, komi, ungari, soome ja eesti keeles. Kuigi kvotatiivsusindeksite kirjeldusi leidub ka varasemates uurimustes, pole seda teemat veel põhjalikult käsitletud ühegi siin uuritud keele puhul ega soome-ugri keeleteaduses üldisemalt. Varasemad uurimused (nt Buchstaller ja Van Alphen 2012) on näidanud, et mõned tüpoloogiliselt sarnased ja erinevad keeled kasutavad kvotatiivsusindeksina nii eri grammatilisi kategooriaid kui ka võrreldavaid kompleksseid konstruktsioone. Vaatamata geograafilisele kaugusele uuritud keelte vahel, kasutatakse samasuguseid semantilisi klasse kvotatiivsusindeksina ka nendes keeltes. Ei ole üllatav, et kõikides keeltes kasutatakse kvotatiivsusindeksina kõne (nt ütlema) ja episteemilisi verbe (mõtlema), kaudse kõne allikat kodeerivaid nimisõnafraase (minu sõber, sõnum), sidesõnu (et) ja demonstratiive (nii et). Otsesemat keeltevahelist vastavust võib näha nende keelte puhul, mis on tihedalt seotud. Niisiis on soome ja eesti keeles sama tüüpi elemente ja neid kasutatakse kvotatiivkonstruktsioonides sarnaselt. Komi ja udmurdi keeles leidub märgatavaid sarnasusi omakeelsete kvotatiivsuspartiklite kasutuses ja demonstratiivide valikus. Vaid mitterefereerivate elementide valiku ja vene keele mõju tõttu on udmurdi keele kvotatiivsusmarkerite arsenal suurem kui komi keele oma. Ungari keel kui kaugem sugulaskeel kasutab omakorda rohkem omakeelseid vahendeid ja seal on vähe sarnast teiste soome-ugri keeltega. Seda võib seletada keeltevahelise kontakti puudumisega pika aja jooksul ja iseseisvate arengutega. Seejuures on siiski võimalik soome-ugri keelte kvotatiivkonstruktsioone võrrelda. Lisaks sellele leidub uuritud keelte põhjal vastavusi ka tüpoloogiliselt mitte-sarnaste keeltega, nt nii soome ja eesti kui ka inglise keeles on olemas kvotatiivsusväljendeid olema-verbi ja sarnasuse markeriga: mina olin nagu, et vs. mä olin niinku, et vs. I was like. Vastavaid markereid leidub ka udmurdi keeles, mis kasutab nii omakeelset (kaď) kui ka vene keelest (ťipa) laenatud sarnasust väljendavat markerit nagu-tähendusega kvotatiivsusindeksina.