Sirvi Autor "Themas, Liis, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Kognitiivsete profiilide võrdlus arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga eesti koolieelikutel(Tartu Ülikool, 2024) Korelskaja-Novikova, Vera; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuringu eesmärgiks on emakeelena eesti keelt kõnelevate AKP laste kognitiivsete profiilide uurimine ning võrdlemine EKA lastega, et saada esmase ülevaate AKP diagnoosiga laste vaimsetest võimetest ja nende seosest keeleliste oskustega. Uuringus osalesid lapsed vanuses 4,6 – 6,5 (25 AKP ja 25 EKA). Laste vaimseid võimeid testiti Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI-IV) testiga. Laste keelelise arengu hindamiseks viidi läbi 5-6-aastastele lastele mõeldud standardiseeritud kõnetest. Leiti, et EKA ja AKP gruppide WPPSI testi tulemused erinesid statistiliselt olulisel määral töömälu (r = 0.619, p < 0.001) ja töötluskiiruse (r = 0.389, p = 0.019) komponentides, kus EKA lapsed said kõrgemad tulemused. AKP grupisiseselt osutus statistiliselt oluliseks korrelatsioon töötluskiiruse (r = 0.464, p = 0.019) ja keelelise võimekuse vahel.Kirje Nutiseadmete kasutamine lastel ja selle võimalikud seosed keelelise arenguga(Tartu Ülikool, 2024) Palm, Sirly; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEestis pole seni teadaolevalt ühtegi uuringut meedia- või utiseadmete kasutamise ja nende võimaliku mõju kohta EK ja AKP laste keelelisele arengule. Praeguses uurimistöös osales kokku 50 4-6 aastast last, kummaski grupis 25. Mõlemad grupid sooritasid kõnetesti vastavad ülesanded ning nende vanemad vastasid küsimustikule. Praegune uurimistöö hõlmas vaid osa kogu küsimustiku küsimustest ning võrdles võimalikke seoseid nuti- või meediaseadmete kasutamise aja, vanemate kaasatuse ning kõnetesti tulemuste vahel. Selgus, et AKP lapsed viibivad EK lastega võrreldes veidi rohkem nutiseadmetes ning nendega vesteldakse veidi vähem. Soovituslikust ajamäärast „vähem kui tund“ on üksi nutiseadmes vaid 28.57% AKP ning 50% EK lastest. Positiivse keelelise arengu jaoks on vajalik vanemapoolne selgitus ja vestlus seadmetes nähtu üle, mida ei tee kõik vanemad.Kirje Token-testi eestikeelse lasteversiooni (TTFC-2) piloteerimine(Tartu Ülikool, 2022) Nikkinen, Kaili; Padrik, Marika, juhendaja; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutKirje Väldete taju arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga koolieelikutel(Tartu Ülikool, 2024) Eichhorn, Kai; Juur, Aile; Themas, Liis, juhendaja; Padrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut