Sirvi Autor "Tiirik, Kertu, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Anaeroobse käitlemise mõju veiseläga antibiootikumiresistentsete bakterite ja patogeenide sisaldusele
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Mutli, Mario; Tiirik, Kertu, juhendaja
Naftareostus ja naftasaaduste biolagunemine meres
(Tartu Ülikool, 2018) Blankin, Marite; Truu, Jaak, juhendaja; Tiirik, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade järgmistest teemadest: naftareostuste allikad meres, naftareostus merekeskkonnas, naftareostuse mõju mereelustikule ning naftareostuse likvideerimise meetodid. Lisaks kirjeldatakse täpsemalt nafta biolagunemist meres – seletatakse lahti protsessi olemus ning tuuakse välja erinevad tegurid, mis seda mõjutavad. Käesoleva töö eksperimentaalse osa eesmärgiks oli hinnata nafta biolagunemist arktilises merevees ning analüüsida, kas NPK väetise lisamine suurendab nafta biolagunemise efektiivsust. Katse läbiviimisel valmistati Teravmägede lähedalt, Põhja-Jäämerest kogutud mere pinnaveest erinevaid mikrokosme (naftamikrokosmid, kontrollmikrokosmid ja biostimuleeringuga mikrokosmid) ning analüüsiti arhede ja bakterite arvukuse muutust mikrokosmides 4 ja 8 kuu jooksul. Arhede ja bakterite üldarvukus määrati kasutades qPCR (kvantitatiivne polümeraasi ahelreaktsioon) meetodit. Töö tulemustest selgus, et NPK väetise lisamine suurendas bakterite üldarvukust, kuid stimuleeris nafta biolagunemist vaid vähesel määral. Katsest järeldus, et naftareostuse biolagunemine sõltub oluliselt lisaks toitainete kättesaadavusele ka muudest faktoritest (näiteks temperatuur ja nafta lahustuvus).
Prügilademest toodetud prügilakatete võrdlemine antibiootikumiresistentsusgeenide leviku seisukohast
(Tartu Ülikool, 2024) Levit, Dina; Tiirik, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Prügiladestamine on muutunud pakiliseks keskkonnaprobleemiks, kuna igal aastal suurtes kogustes ladustatud tahked jäätmed, loovad keskkonna, mis soodustab antibiootikumiresistentsusgeenide püsimist ja võib põhjustada terviseriske. Käesolevas uuringus uuritakse antibiootikumiresistentsusgeenide esinemist kolmes prügilas erinevalt sügavuselt ja võrreldakse mehaanilis-bioloogilise töötlusega (MBT) prügilakatteid ja biofilter prügilakatteid. Meie analüüs keskendus geenidele, mis kodeerivad multiresistentsust (acrB, mexF), sulfoonamiidiresistentsust (sul1, sul2), MLS-resistentsust (ermF) ja vankomütsiiniresistentsust (vanO).
Sulfoonamiidi resistentsus prügila metaanilagunduskattes
(Tartu Ülikool, 2025) Muromägi, Aap; Truu, Jaak, juhendaja; Tiirik, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumiresistentsus prügilates on oluline osa resistentsuse üldisest levikust, kuna prügilad toimivad antibiootikumiresistentsusgeenide (ARG) reservuaaridena, olles sobilik keskkond ARG-ide kogunemiseks, paljunemiseks ja levimiseks. Käesolevas töös uuritakse sulfoonamiidi resistentsusgeenide (sul1, sul2 ja sul3) arvukust ja osakaalu prügilakatte erinevates sügavustes ja looduslikus foonis ning tulemusi võrreldakse omavahel. Samuti töötatati välja sobiv praimeripaar sul3 geeni kvantifitseerimiseks.