Sirvi Autor "Toll, Velle, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Aerosoolide mõju pilvedele MODIS ja SEVIRI satelliitinstrumentide põhjal
(Tartu Ülikool, 2020) Põlgaste, Silver; Toll, Velle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Eesti tulevikukliima temperatuuriekstreemumid
(Tartu Ülikool, 2023) Kuslap, Hannes; Toll, Velle, juhendaja; Luhamaa, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Novel insights into aerosol-cloud interactions by analysing the temporal evolution of strong anthropogenic cloud perturbations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-29) Rahu, Jorma; Toll, Velle, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa kliima sõltub kliimasüsteemis neelduva päikesekiirguse ja atmosfäärist lahkuva soojuskiirguse vahelisest tasakaalust. Pilved mängivad selles võrrandis olulist rolli - nad hajutavad päikesekiirgust tagasi kosmosesse, enne kui see üldse maapinnani jõuab, neelavad päikesekiirgust ja neelavad ning emiteerivad soojuskiirgust. Pilvi endid mõjutavad aga õhus hõljuvad pisikesed vedelas ja tahkes faasis õhusaasteosakesed, mida nimetatakse aerosooliosakesteks. Aerosooliosakesed käituvad pilvepiiskade tekkeks vajalike kondensatsioonituumadena, määrates ühtlasi ära pilvede omadused, nagu näiteks pilvepiiskade suuruse, pilvede paksuse, nende hulga ning eluea. Käesolev töö uurib, kuidas mõjutavad pilvede omadusi tööstuslikud õhusaasteosakesed. Satelliidipiltidelt uuriti silmaga nähtavaid pilvehäiringuid, mis tekivad tugevatest tööstusallikatest allatuult. Tööstuslikud õhusaaste allikad paiskavad atmosfääri lisakoguse kondensatsioonituumasid, mistõttu moodustuvad pilved rohkematest, kuid pisematest veepiiskadest. Pisemad pilvepiisad muudavad saastunud pilveosa ümbritsevast saastumata pilvest heledamaks ning satelliitpiltidel paistavad saastunud pilved välja heledate triipudena. Kõrge ajalise lahutusvõimega geostatsionaarseid satelliidiandmeid kasutades saadi uusi tulemusi saastunud pilvede omaduste ajaliste muutuste kohta. Mitmetes saastejälgedes tuvastastati pilve veehulga kasv pärastlõunasel ajal, mis viitab sademete tekke pärssimisele. Teisalt nähti, et satelliitmõõtmiste abil on saastunud pilved saastumata pilvedest eristatavad mitme järjestikuse päeva jooksul ehk saastejäljed võivad järjest püsida mitu päeva. Suhteliselt pikk eluiga viitab, et saastunud pilved jõuavad kohastuda suurenenud aerosooliosakeste hulgaga ja taolisi saastejälgi saab kasutada uurimaks aerosooliosakeste põhjuslikku mõju pilvede omadustele. Kõige uudsem osa väitekirjast on avastus, et inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju ei piirdu ainult veepilvedega. Teatud tüüpi tööstuslik õhusaaste võib käituda ka jäätekketuumadena. Sellised aerosooliosakesed tekitavad alla 0 ℃ jahtunud vedelas faasis pilvepiiskadest jääkristallid, mis hakkavad Wegener-Bergeron-Findeiseni protsessi tõttu kasvama. Aerosoolide poolt algatatud veepilvede jäätumisprotsess käivitab järgnevad protsessid, kus tekkinud jääkristallid sajavad alla lumena ja seetõttu saastunud alades pilvede hulk väheneb. On oluline märkida, et tööstuslike õhusaasteallikate poolt emiteeritav soojus ja veeaur võivad samuti mängida olulist rolli avastatud veepilvede jäätumisel. Kokkuvõttes aitab doktoritöö paremini mõista inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju pilvedele. Töös keskenduti inimtekkeliste aerosoolide tekitatud pilvehäirituste ajalisele arengule, parandades arusaama mitmetest füüsikalistest protsessidest pilvedes. Parem teadmine aerosoolide ja pilvede vastastikmõjust aitab loodetavasti suurendada tulevikukliima projektsioonide täpsust ja usaldusväärsust.
Polluted clouds at air pollution hot spots help to better understand anthropogenic impacts on Earth’s climate
(2022-07-13) Trofimov, Heido; Toll, Velle, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtekkelised õhusaasteosakesed jahutavad Maa kliimat ja kompenseerivad osa kasvuhoonegaaside soojendavast kliimamõjust. Õhusaasteosakeste jahutava kliimamõju täpne ulatus on ebaselge, kusjuures määramatus võrreldes kasvuhoonegaaside soojendava efektiga palju suurem. Kõige ebaselgem on seejuures õhusaasteosakeste mõju pilvedele. Pilved ja sademed tekivad Maa atmosfääris tänu sellele, et õhku on pihustunud tahkeid või vedelaid väikeseid osakesi, mille ümber veeaur kondenseerub. Inimtekkelise õhusaaste tõttu on atmosfääris selliseid väikeseid osakesi rohkem, ning see põhjustab muutusi pilvede omadustes. Antud töös võrdleme isoleeritud saasteallikate heitmetest tugevalt saastunud pilvede omadusi kõrvalasuvate saastumata pilvedega. Täpsustame inimtekkeliste õhusaasteosakeste kliimamõju ulatust, analüüsides kui sagedasti ja millistes ilmaoludes on inimtekkelistel õhusaasteosakestel tugev mõju pilvede omadustele. Näitame, et vastupidi kliimamudelites kasutatud eeldusele, saasteosakeste mõjul pilvede keskmine paksus ei kasva. See tulemus viitab, et õhusaasteosakeste jahutav mõju ei ole nii tugev nagu seni on arvatud. Doktoritöö tulemused aitavad luua usaldusväärsemaid tuleviku kliima projektsioone.
Suuremastaapse atmosfääritsirkulatsiooni mõju aastaaegade nihkumisele Läänemere piirkonnas,
(Tartu Ülikool, 2021) Tõkke, Sulev; Post, Piia, juhendaja; Toll, Velle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut