Browsing by Author "Toming, Kristina"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    The impact of integration with the European Union on the international competitiveness of the food processing industry in Estonia
    (2011-05-17) Toming, Kristina
    Eesti toiduainetööstus on 1990ndate aastate algusest saadik tegutsenud vastuolulistes tingimustes. Ühelt poolt kaitsesid Eesti peamised kaubanduspartnerid oma turgu impordi eest, piirates Eesti toiduainetööstuse ekspordivõimalusi. Samal ajal tähendas Eesti üliliberaalne väliskaubanduspoliitika, et kodumaised tootjad pidid koduturul konkureerima importtoodanguga, mis oli tihti subsideeritud, andes seega importtoodangule (kunstliku) konkurentsieelise. Euroopa Liiduga (EL) ühinemine tõi endaga kaasa olulised muutused Eesti toiduainetetööstuse konkurentsivõimet mõjutavates majanduspoliitikates. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata, kuidas on EL-ga ühinemine mõjutanud Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõimet. Töös keskenduti Eesti toiduainetööstuse kolme allharu — piimatööstuse, lihatööstuse ja kalatööstuse — konkurentsivõime uurimisele. Töös seoti konkurentsivõime teoreetilised aspektid majandusintegratsiooni teooriaga, mille tulemusena loodi tööstusharu konkurentsivõime nn. filter-mudel, mis eristab potentsiaalset ja tegelikku konkurentsivõimet. Filter-mudeli kohaselt moodustavad valitsuste poliitikad, mis on kaubavahetust moonutava loomuga, n-ö. filtri, mis – otseselt või kaudselt – määrab, kas tööstusharu konkurentsivõime potentsiaal saab realiseeruda või võimaldab hoopiski muuta madala konkurentsipotentsiaaliga tööstusharu konkurentsivõimelisemaks. Sellest mudelist lähtuvalt hinnati töö empiirilises osas muutusi Eesti piima-, liha- ja kalatööstuse konkurentsivõimes ELiga ühinemise kontekstis. Analüüsi tulemusena selgus, et Eesti piimatööstuse konkurentsivõime paranes ELiga ühinemise tulemusena, samas kui lihatööstus on liitumisest vaid osaliselt kasu saanud. Kalatööstuse konkurentsivõime aga vähenes liitumise tulemusena, mille üheks põhjuseks on Eesti ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu kaotamine. Samuti võib järeldada, et kuigi formaalsed kaubanduspiirangud Eesti ja ELi vahel on kaotatud, eksisteerivad endiselt nn. nähtamatud piirangud. Selleks, et tagada ja tõsta konkurentsivõimet nii kodu- kui ka eksporditurgudel, peab Eesti toiduainetööstus senisest suuremat tähelepanu pöörama tootearendusele ning organisatsiooni- ja turundusalastele innovatsioonidele.