Sirvi Autor "Toome, Kadri" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Homing peptides for targeting of brain diseases
    (2020-04-06) Toome, Kadri; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Ühiskonna keskmise eluea suurenemise tulemusel kasvab vananemisega seotud kesknärvisüsteemi haiguste, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, sagedus. Nende haiguste puhul puudub tõhus ravi haiguse kulu peatamiseks või patsientide terveks ravimiseks. Neurodegeneratiivsed haigused pole iseenesest letaalsed, kuid haiguse progresseeruv kulg muudab patsiendid kõrvalabist sõltuvaks. Seevastu ajukasvajad on väga kehva prognoosiga – hoolimata ravist ei ületa agressiivsemate ajukasvajate korral patsiendide elulemus 1,5 aastat. Kesknärvisüsteemi haiguste ravi on keeruline, kuna seda kaitsevad erinevad füüsilised ja funktsionaalsed barjäärid, mille eesmärgiks on takistada patogeenide, toksiinide ja vererakkude sisenemist ajukoesse. Olulisimad nendest mehhanismidest on vere-aju barjäär ning vere-tserebrospinaalvedeliku barjäär, millest vaid väga kindlate omadustega molekulid on võimelised läbi tungima. Enamikele molekulidele ning ka 99% ravimitele on need tõkked läbipääsmatud. Vananemisega seotud neuroloogiliste haiguste ravi parandamiseks on oluline parendada nende haiguste diagnoosimist. Selleks on vaja identifitseerida ja valideerida molekulaarseid markereid, mis võimaldavad haigusi diagnoosida varasemas staadiumis. Eelistatult juba enne kliiniliste sümptomite avaldumist. Järgmine oluline samm neuroloogiliste haiguste ravis on leida molekulaarsed transportsüsteemid, mille abil saaks ravimeid viia läbi kaitsva barjääri, et need jõuaksid haigusest haaratud koeni. Üks strateegia, mis võiks parandada ajuhaiguste ravi, on nanotehnoloogia rakendamine. Vere-aju barjääri läbivad kullermolekulid on võimalik kinnitada ravimitega laaditud nanoosakeste pinnale. Sel viisil oleks võimalik ajukoesse transportida ka ravimeid, mis on koekultuuri süsteemis näidanud efektiivsust kasvajarakkude hävitamisel või neuronite kaitsmisel, kuid vereringesse süstituna ei suuda iseseisvalt aju kaitsvaid tõkkeid läbida. Käesoleva prekliinilise töö eesmärgiks oli leida peptiidid, mis akumuleeruvad ajus ning mida saab rakendada kullermolekulidena kontrastainete ja/või ravimite transportimiseks. Parimate kullermolekulide välja valimiseks töötasime välja väga täpse kvantitatiivse metoodika, mis võimaldab erinevaid kullerpeptiide raku- ja loomkatsetes omavahel võrrelda.