Sirvi Autor "Tustanovskaja, Jelizaveta" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Euroopa uudisajakirjade geograafiline fookus: ajakirjade Der Spiegel’i ja The Observer’i 2010.aasta välisuudiste rubriigi näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Tustanovskaja, Jelizaveta; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The geographical focus of European news magazines: The foreign news section of Der Spiegel And The Observer in 2010. This research paper is focused on media role in constructing Europeans’ picture of the world. Media is one of the most effective factors of influencing people’s attitude to one or another world region. Therefore it is relevant to conduct the research on picture of the world, that media is presenting. Work compares the foreign news agenda in two weekly quality-newspapers from Great Britain (The Observer) and Germany (Der Spiegel). Research is based on content analysis; 140 stories from world news section during the period January-November 2010 were studied. The result of the research considers the preference of the quality-newspapers to cover mostly neutral or negative events from abroad. The most popular topics are the politics for Der Spiegel and social life for The Observer. Those differences seem to occur due to inequality of media culture. The coverage of countries also differs in the newspapers. The same tendency mainly considers the extensive coverage of European region and USA. Der Spiegel and The Observer cover much conflict regions and Asian countries as well. South-America, Africa, Australia and Oceania do not provide much interest for those newspapers. Speaking about the ways of expression is possible to say that in Der Spiegel more creative language as well as different metaphors, euphemisms and others are used. At the same time for The Observer exactly the production of the fact information is more important, which means the creativity is not the main goal. In addition for both newspapers as well as for both countries definition of “our” and “your” countries differs very much and that provide differences in representation of the regions. As a result of the research it is possible to report, that these two quality-newspapers transmit significantly distorted picture of the world by covering more prominent and politically active countries. Neighboring countries and European region are also more popular than any other part of the world.
Kvantitatiivsed meediauuringud: Mina.Maailm.Meedia uuringu skaalade tõlgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2014) Tustanovskaja, Jelizaveta; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kvantitatiivsete sotsiaaluuringute ja seega meediauuringute tulemuste usaldusväärsus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest, nende hulgas meetodist või lähenemisviisist ning uuringuinstrumendist. Üheks oluliseks uuringu usaldusväärsuse aspektist on uurija võime konstrueerida uurimisinstrument selliselt, et see oleks sobiv uuritava kogemusruumiga. Käesoleva töö fookuses on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt korraldatud Mina.Maailm.Meedia. küsitluse tõlgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas. Selle magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas inimesed tõlgendavad erinevaid küsimusi, küsimuste skaalasid ja vastusevariantide sõnastusi. Samuti selgitati, kuidas uurimisinstrumenti tõlgendatakse tulenevalt vastajate individuaalsetest keelelis-kultuurilistest ja muudest kogemustest. Käesolev töö kasutab küsitlusuuringu Mina.Maailm.Meedia ankeedi individuaalsete tõlgenduste uurimiseks kvalitatiivset kognitiivse intervjuu meetodit. Nimetatud meetod võimaldab aktiveerida intervjueeritava mälu erinevaid tasemeid ning seega aitab temal enda kogemust meelde tuletada ja kirjeldada. Kuna meenutamise efektiivsust saab oluliselt parandada sarnase olukorra loomisega, keskendus nimetatud intervjuu antud uuringu käigus ühest küljest intervjueeritavate varasema küsitluskogemuse kirjeldamisele spontaanselt, teisalt aga erinevate formaliseeritud küsimuste ja skaalade tõlgendamisele etteantud Mina.Maailm.Meedia küsimuse abil. Valim on moodustatud lähtuvalt kvalitatiivse strateegilise valimi põhimõtetest, ehk intervjueerisin 13 haridus- ja sotsiaalteaduskonna bakalaureuse tudengit ja magistranti vanuses 22-33 aastat. Uurimustulemustest selgus, et erinevused skaalade tõlgendamise osas ei pruugi üks-üheselt seotud olla intervjueeritavate keele- ega kultuuritaustaga. Keelelis-kultuurilise kogemusruumi kõrval mängis olulist rolli skaalade tõlgendamisel elukogemus, samuti ka omandatud eriala ja töökogemus ning sooline kuuluvus. Keelelised ja kultuurilised kogemused on pigem olulised uuringus osalemise eesmärkide ning põhjuste üle argumenteerides. Samas skaalajaotuste tõlgendused erinesid suurel määral küsimuse sisulisest olemusest. Näiteks, küsimusi, kus vastusvariandid on määratletud subjektiivsete mõistete abil (nt „Sageli“, „Mõnikord“, „Väga harva“ jne), vastajad arvavad, et siin on pigem sobilik üldistatud vastus. Selgelt mõõdetavad vastusvariandid annavad intervjueeritavate arvates täpsemat ning seega usaldusväärsemat tulemust. Samuti hinnanguskaala korral pole sageli vajalik kõigile skaalapallidele sõnaliste vastete andmine, kuna intervjueeritute hinnangul skaalajaotuste sõnastus pigem segab subjektiivsuse väljendamist. Rääkides skaalapikkusest tuleks öelda, et skaala peab olema piisavalt palju jaotusi selleks, et antud nähtust kirjeldada ja hinnata. Seega kui keerulisem ja sisukam on hindamissubjekt, seda pikem peaks olema skaala selle hindamiseks. Seega mõnede intervjueeritavate arvates 5- palliline järjestusskaala ei peegelda tavaliselt niivõrd hästi tehelikku pilti. Uuringu huvitavamaks tulemuseks skaalade tõlgendamise lõikes on alternatiivse vastusvariandi „ei oska öelda“ tõlgendamine. See ei pruugi väljendada vaid vastaja soovimatust antud küsimusele vastata või teadmatust antud teema suhtes. Mõnedel juhtudel (sõltudes skaalatüübist; positsioonist skaalal jne) see võib väljendada erapooletust või ükskõiksust, samuti sisulist tähendust. Intervjueeritavate poolt pakutud selgituste, hoiakute ja arvamuste põhjal sõnastasin mõningaid soovitusi meediauuringute tulemuste usaldusväärsuse suurendamiseks. Ma loodan, et käesoleva uuringu tulemused on kasuks nii tulevate uuringute planeerides, aga ka hiljem tulemusi analüüsides.