Sirvi Autor "Tuulik, Diana, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Lääne-Eesti saarte meestevatid 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni ja nendest inspireeritud käsitöö kangast mantlite kollektsioon(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Peedosaar, Taive; Kaljus, Astri, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Saare, Svetlana; Keedus, Eve, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Plamus, Tiia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest.Kirje Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Altement, Ulvi; Tuulik, Diana, juhendaja; Nõu, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLõputöö "Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750" teoreetiline osa uurib kõrikute aja loolist tausta, terminoloogiat ja kandmistraditsioone 18. sajandil. Tuginedes Ants Viirese uurimustele ja vanimale leksikograafide tööle 17.–18. sajandil on kõrik kitsas ümber keha mähitud villane seelik, mille Põhja–Eesti vaste on ümbrik. Soome Rahvusmuuseumis asuva kõriku SU 4106:750 viimaseks omanikuks oli Maria Lassman, kes kandis eset seelikuna, mida mäletati Hallistes ja Karksis veel 20. sajandilgi. Kõriku kasutamine pulmarituaalis ujuna muutub veelgi tähenduslikumaks, kui on tegemist seelikuga, naissugu sümboliseeriva rõivaesemega. Uurimistöö tulemusena valmis rekonstruktsioon kõrikust. Fookuses on kõriku valmistamise tehnoloogiad ja materjalid. Võimalikult täpselt on kirjeldatud traditsioonilisi töövõtteid. Uurimuses ilmnes, et juba 18. sajandil vanamoodne tikand on ääristatud sedavõrd uudses tehnikas heegelpitsiga, mis on hetkel vanim teadaolev heegeldis regioonis. Võtmesõnad: Kõrik, seelik, vaipseelik, sõba, pruudilinik, uig, rekonstruktsioon, traditsioonilised töövõtted, Mulgi tikand, arhailine tikand, vabakäeline tikand, 18. sajandi rõivad, arhailised rõivad, Mulgimaa, Paistu kihelkond, Tuhalaane külaKirje Transmission of craft knowledge: making a classical ballet dress(Tartu Ülikool, 2024) Ruutma, Kristel; Tuulik, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut