Sirvi Autor "Uibo, Nele" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Harrastussportlaste erinevused tervise paiknemises väärtuste mudelis ja tervise hinnangutes võrreldes mitte sportivate inimestega(Tartu Ülikool, 2016) Uibo, Nele; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSchwartzi ja kolleegide (2012) poolt välja töötatud baasväärtuste teoorias on arvestatud ainult ühe tervise aspektiga – haiguse vältimine, kuid tervis koosneb ka teistest komponentidest, nagu seda ütleb ka World Health Organization'i tervise definitsioon. Parema ülevaate saamiseks tervise paiknemise kohta väärtuste mudelis, uuriti eraldi kehalise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise paiknemist. Uuringus osales 121 harrastussportlast ja kontrollgrupi moodustas 220 mitte sportivat inimest ning tulemuste analüüsimiseks kasutati multidimensionaalset skaleerimist. Kõige suuremad erinevused ilmnesid kehalise tervise paiknemises väärtuste mudelis, mis harrastussportlastel paikneb kõige lähemal stimulatsiooni, enesele suunatud mõtete ja tegude ning hedonismi läheduses. Lisaks hindavad harrastussportlased subjektiivselt enda tervist paremaks kõikides aspektides, välja arvatud vaimsetest probleemidest tulenevates piirangutes ja emotsionaalses heaolus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sportimisega tegelemiseks ei piisa ainult tervise väärtustamisest, vaid on oluline ka see, milliste teiste väärtustega motivatsioonilised alused ühtivad.Kirje Rahvatantsijate ärevuse muutumine ja selle seos isiksusejoonte, tähelepanu, kontrolli ja enesehinnanguga(Tartu Ülikool, 2013) Uibo, Nele; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas muutub esinemisärevus rahvatantsijate seas ning mil moel on ärevus seotud isiksuseomadustega. Uuringus osales 57 inimest, kellest 28 olid mehed ja 29 olid naised. Katseisikud täitsid küsimustikke, mis mõõtsid ärevuse taset treeningsituatsioonis ning enne ja pärast esinemist. Lisaks sellele täitsid nad ka isiksuseküsimustiku ning tähelepanu, kontrolli ja enesehinnangu küsimustiku. Tulemusteks leiti, et esinemise ärevus küll tõuseb oluliselt võrreldes treeningsituatsiooniga, aga ei leitud statistilist olulist erinevust enne ja pärast esinemist tehtud mõõtmistel. Kõige tugevamini on ärevuse skaalade näidud seotud negatiivse enesehinnanguga ja tähelepanu sisetakistustega.