Sirvi Autor "Uibu, Ere" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Ämmaemandate kogemused töövägivallaga: kvalitatiivne poolstruktureeritud intervjuu
(Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2024-10-10) Taim, Merit; Lenk-Adusoo, Margit; Uibu, Ere
Eesti haiglavõrgu arengukava haiglate esimese ja teise juhtimistasandi õendusjuhtide hinnangud vahetu juhi pädevustele
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2024-10-10) Mikola, Kristi; Uibu, Ere; Trolla, Jana
Füsioterapeutide kogemused pideva kutsealase arenguga: poolstruktureeritud intervjuu-uurimus
(2024) Kuzmina, Aleksandra; Sokk, Jelena; Uibu, Ere
Patsiendi lähedaste vajadused ja nendega arvestamine täiskasvanute intensiivravis
(Tartu Ülikool, 2012) Uibu, Ere; Aro, Ilme, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamine: II etapp. Ettevalmistustööd tõenduspõhiste õendusalaste tegevusjuhendite väljatöötamiseks
(Tartu, 2015) Uibu, Ere; Kööp, Kadri; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Utilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective: a multi-method study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Uibu, Ere; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänapäevane tervishoid on tipptehnoloogiat rakendav keerukas süsteem, mille kõige olulisem ülesanne on tagada kvaliteetsed ja ohutud tervishoiuteenused. Inimestel on õigus tervishoiuteenuseid saades olla kaitstud juhuslike vigade tõttu tekkiva kahju eest ning nüüdisaegsed erialased teadmised ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine peavad neid ära hoidma. Eesti tervishoiukorraldus näeb ette, et teenuse kvaliteedi eest vastutab teenuseosutaja, kellel on kohustus juurutada süsteemid ning kasutusele võtta tehnoloogiad, mis võimaldavad probleemseid olukordi ette näha ning võimalikku kahju patsiendile vältida. Samuti peab teenuseosutaja looma organisatsioonis positiivse ohutuskultuuri, väärtustama süüdistamisvaba suhtumist ja kasvatama töötajate teadlikkust patsiendiohutusest. Ometi on patsiendikahju lubamatult suur pea kõikjal maailmas. Doktoritöö kirjeldab patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist ja selle tulemusi haiglates õenduse vaatenurgast. Selgitatakse, kuidas juhtumiteavitussüsteeme kasutatakse ning kuidas kogutud infot õppimiseks ja patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse. Doktoritöö tulemused näitavad, et kõige enam teavitatakse juhtumitest, millel on selgesti tuvastatavad põhjused või nähtavad tagajärjed. Samuti ilmneb, et kuigi juhtumeid käsitlev teave eeldab pigem suurema ulatusega parendustegevusi, planeeritakse valdavalt selliseid, mis on suunatud inimeste käitumise, mitte süsteemi muutmisele. Detailsete plaanide koostamine parendustegevuste elluviimiseks ning tulemuste hindamine ei ole aga tavapraktika, mistõttu ei ole teada, kas muutused toimusid või mitte. Õed ja õendusjuhid kui kõige agaramad juhtumiteavitussüsteemi kasutajad näevad selle väärtust personali kasvanud teadlikkuses ja pädevuses ning konkreetsetes elluviidud muudatustes. Samas tunnistavad nad, et patsiendiohutuse tagamiseks tehakse liiga vähe organisatsiooni tasandil muudatusi ning napib kutse- ja erialadevahelist koostööd. Vahetu tagasiside andmine juhtumist teavitajale ja süstemaatiline teabe jagamine juhtumitest õppimiseks on organisatsioonides pigem haruldased. Seega on ilmne, et patsiendiohutus vajab mitmetasandilisi ja kogu tervishoiusüsteemi hõlmavaid muudatusi ning juhtide senisest suuremat tuge ja panust. Juhtumiteavitussüsteemide kasutamise tõhustamiseks tuleb nendes arendada kogu teavitamise ja õppimise protsessi, et selle kaudu saavutada soovitud tulemus – ohutum tervishoid.