Sirvi Autor "Unt, Marge" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Ettevõtete ja kõrgkoolide vahelise koostöö võimalikkusest: Eesti suuremate ettevõtjate nägemus
(2011) Siilak, Kristel; Unt, Marge
Käesoleva uuringu eesmärgiks on mõista, kuidas toimub intervjueeritud tööandjate nägemuses koostöö kõrgkooli ja ettevõtte vahel. Töös keskendume järgmistele küsimustele: Millised on tööandjate senised koostöö kogemused kõrgkoolidega? Millised on tööandjate motiivid kõrgkoolidega koostööks? Millised on kõrgkoolidega koostööd takistavad tegurid? Kuidas mõistavad tööandjad ideaalset koostööd ettevõtte ja kõrgkooli vahel?
Kõrghariduse katkestajad Eestis: oskused ja positsioon tööturul
(2015) Täht, Kadri; Lindemann, Kristina; Unt, Marge
Käesoleva raporti keskseks uurimisteemaks on kõrghariduse lõpetamise olulisus edasisi tööturuvõimalusi silmas pidades. Täpsemalt kas lõpetanute ja katkestanute võimalused erinevad ning milline osa on selles mõlema grupi oskustel.
Kõrgkoolilõpetaja tööturul: majanduse ja tehnikaerialade vilistlaste hinnangud oma tööturuvõimalustele
(2010) Oras, Kaja; Siilak, Kristel; Unt, Marge
Käesoleva uuringu eesmärk on välja tuua kõrghariduse väärtus tööturul vilistlaste silmade läbi. On ootuspärane, et omandatud haridustase on tugevalt seotud tööturul saavutatava sotsiaalmajandusliku staatusega. Vähemalt indiviidi tasandil on haridusse investeerimine hea valik, suurendades valikuvõimalusi javähendades tööturult väljatõrjumise riski. Aga miks see nii on? Miks kõrgkoolis käimine ja lõpetamine annab paremad võimalused tööturul toimetulekuks? Kas kõrghariduse tormilise laienemise tingimustes on seosed hariduse ja tööturu vahel erialati erinevad? Uuringu eesmärgiks ei ole kaardistada noorte tööturule siirdumise kiirust ega töö kvaliteeti, vaid KUIDAS toimub Eesti kõrgkoolide vilistlaste kogemuse põhjal koolist tööle siirdumine. Keskendume hariduse väärtusele enne tööturule sisenemist ja töötee alguses. Andmete kogumise meetodiks valisime rühmaintervjuu, mis võimaldab osalejatel väljendada põhjalikult oma suhtumisi ja arvamusi.
Oskused ja elukestev õpe: Kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida? PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 2
(2014) Saar, Ellu; Unt, Marge; Lindemann, Kristina; Reiska, Epp; Tamm, Auni
Arusaam õppimisest kui noorte kohustusest ja privileegist ei vasta tänapäeva kiiresti muutuva maailma nõudmistele. Euroopa Liit on aktiivselt asunud edendama täiskasvanute õppimist ja seadnud oluliseks prioriteediks suurendada elukestvas õppes osalemist. Selle taga on arusaam, et täiskasvanute õppes osalemine on kasulik nii sotsiaalses kui ka majanduslikus plaanis nii osalejatele endile kui ka ühiskonnale laiemalt, kuna see tõstab nii tootlikkust kui ka hõivet tööturul. Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) pakub võrreldes varasemate andmebaasidega mitu täiendavat võimalust. Kuna uuring mõõtis lisaks haridustasemele ka kolme liiki oskusi (funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas kesk konnas), siis on võimalik uurida, kuivõrd mõjutavad elukestvas õppes osalemist oskused ja haridus eraldiseisvalt. Et PIAACi küsimustikus oli ka mahukas osa, mis mõõtis erinevate oskuste kasutamist tööl, annab see lisaks võimaluse analüüsida, kuivõrd mõjutavad elukestvas õppes osalemist nn pakkumise poole karakteristikud, st inimeste oskused ja haridustase, ning kuivõrd olulised on nn nõudlust iseloomustavad näitajad (eelkõige töö oskustemahukus).
Tööturu väljakutsed kõrgharidusele
(2014) Unt, Marge; Täht, Kadri
2008. aastal alanud majanduskriisi keskseks põhjustajaks oli ülekuumenenud kinnisvaraturg, mida toitsid madala intressiga laenud ja optimism tuleviku suhtes, lühidalt kinnisvaramull. Laienenud elamuehituselt võib tuua paralleeli kõrghariduse laienemisse – viimastel kümnenditel on järjest enamatel noortel nii Eestis kui Euroopas taskus kõrgharidusdiplom (vt lähemalt ptk 1). Võrreldes 1990. aastate algusega on Eestis nii kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste kui ka seal õppijate arvu kasv olnud silmatorkav. Kas tegemist on „kõrgharidusmulliga“, mis viib kõrghariduse väärtuse paratamatu kahanemiseni? Antud kogumik otsibki vastust järgmistele küsimustele: Mis on laienenud kõrghariduse tähendus ja roll? Kas kõrghariduse erilisuse oreooli kadumisega on säilinud ühiskonna usk hariduse omandamise mõttekusse? Milline karjäär terendab erineval ajal kõrgkooli lõpetanute ees; kas järjest vähesemad mahuvad marjamaale? Milline on kõrghariduse tähendus otseselt kõrgharidusega seotud tegutsejate – riigi, turu (tööandjad, tudengid), kõrgkoolide – jaoks? Kuivõrd ollakse valmis üksteisega koostööd tegema? Millisena näevad tööandjad ja kõrgkooli lõpetanud hariduse rolli tööturule sisenemisel?