Browsing by Author "Uppin, Juhan"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Karl Kikas inspiratsiooniallikana: mängustiili analüüs(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Uppin, Juhan; Sildoja, Krista, juhendaja; Bartosik, Tuulikki, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaMagistrieksami kirjalikus osas analüüsin mind inspireerinud lõõtspillimängija Karl Kikase mängustiili, et seda mõista ja teadlikumalt jäljendada. Tuginen analüüsis Sven Ahlbäcki uurimismeetodile ja Kikase mängustiili jäljendamisel omandatud praktilistele kogemustele. Käsitlen muusiku mängustiili kui lahutamatut tervikut, mida võib analüüsida erinevate kvaliteetide lõikes, pidades silmas ka konteksti ja mitmete tehniliste eelduste mõju mängija isikupärase stiili kujunemisel. Analüüsi tulemusel sõnastan, mis on minu arvates Karl Kikase mängustiili peamised tunnusjooned ehk stiilielemendid. Kirjeldan, kuidas mina mängijana neid stiilielemente tajun ja oma mängus tunnetan.Item Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus, 2024) Uppin, Juhan; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Pappel, Kristel , peatoimetaja; Schaper, Anu, toimetajaEtnomusikoloogiline loovuurimus „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ käsitleb eri esitajate näitel selle pilli mängimise traditsioonilist stiili kui eripärast väljenduslaadi ja teatud mängutehniliste võtete kogumit, millest teadlik olemine aitab luua pärimusmuusika kontekstis stiilset ja mitmekesist esitust. Töö on doktoriõppe loovuurimusliku projekti kirjalik osa, mis põhineb autori pikaajalisel praktilisel kogemusel lõõtspillimängijana ning loob taustsüsteemi neljale doktorikontserdile. Uurimisküsimusteks on, kuidas mängida Teppo tüüpi lõõtspilli üldisele traditsioonile või mõne konkreetse esitaja stiilile omaselt ning kuidas traditsioonilise mängustiili võtteid individuaalses esituspraktikas parimal võimalikul moel kasutada. Peamisteks eesmärkideks on mõista, millistel muusikalistel ja mängutehnilistel tunnustel stiil põhineb ja kuidas erinevad stiilitunnused traditsioonis varieeruvad, ning seeläbi ka stiili laiapõhjaline omandamine ja individualiseerimine. Laiemaks eesmärgiks on muusika esitaja ja autorina isikupärase helikeele kujundamine. Põhilisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija eneseanalüüs. Analüüsimeetodid on helisalvestiste noodistamine ja mängutehnikast lähtuv stiilielementide eraldamine. Autori loomingulise protsessi ja esituspraktika analüüsimeetodiks on eneserefleksioon. Allikmaterjaliks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahvusringhäälingu Arhiivi ja erakogude helisalvestised, mis pärinevad aastatest 1954–1995 ja 2009. Olulisimad töös uuritavad stiilikujundajad on August Teppo (1875–1959), Elmar Lindmets (1908–1998), Richard Reino (1914–2004), Karl Kikas (1914–1992), Arnold Pärnamets (1922–1975), Kalju Sarnit (1928–1998) ja Aivar Teppo (1958–2017).