Browsing by Author "Urban, Reet, juhendaja"

Now showing 1 - 6 of 6

Eesti tervishoiukõrgkoolide õe õppekava viimase kursuse üliõpilaste enesetõhusus hoolivuse väljendamisel patsientide suhtes: Enesehindamise mõõdiku "CES" tulemused
(Tartu Ülikool, 2014) Linnik, Ljudmila; Urban, Reet, juhendaja; Uibu, Ere, juhendaja; Vorobjov,Sigrid, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Füüsiline puudutus eakate patsientide õendusabis
(Tartu Ülikool, 2008) Paavel, Raigi; Routasalo, Pirkko Elina, juhendaja; Urban, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Koduõendusteenust saavate Tartumaa eakate seisundi kirjeldus interRAI metoodika alusel
(Tartu Ülikool, 2015) Tarasova, Kadi; Saks, Kai, juhendaja; Urban, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Koduõenduseteenusele sattuv eakas on enamasti komplekssete probleemidega ja enesehooldustoimingute sooritamise raskustega. Eesmärgipäraste sekkumiste planeerimiseks on oluline igakülgne hindamine, et saada ülevaade eakate probleemide struktuurist. Töö eesmärk oli kirjeldada Tartumaa koduõendusteenust saavate eakate funktsionaalset seisundit, kognitiivset seisundit ja vaimset seisundit, sotsiaalset toetust ja füüsilise tervise seisundit tuginedes interRAI hindamismetoodikale. Uurimistöös kasutatud metoodika oli kvantitatiivne, kirjeldav ja empiiriline. Andmete kogumine toimus kolmes etapis (2013 a oktoobris ja veebruaris ning 2014 aasta mais) uuringuperioodidel koduõendusteenust saanud eakate (65+) patsientide hulgas interRAI (KO) hindamisvormiga, mis on valideeritud ja maailmas laialt kasutatav igakülgne hindamisinstrument. Valim oli käepärane ning uuringus osales 172 eakat. Andmete analüüs oli statistiline, kasutati kirjeldavat statistikat, t–testi ning ANOVA analüüsi. InterRAI metoodika sisaldab hindamisküsimusi, nende põhjal arvutatud skoore ning probleemsete valdkondade leidmist (kliinilised hindamisprotokollid ehk CAP – clinical assessment protocols. Uurimistulemustest selgus, et kõige rohkem esines koduõendusteenusel olevatel eakatel sõltuvus keha pesemisel, riietamisel ning igapäevastel majapidamistöödel ja toiduvalmistamisel. Vaimse tervise probleemidest esines eakatel tõenäoline depressioon ja depressioonisümptomeid. Peamisteks abilisteks olid lapsed ja abikaasad ning koos elasid ligi pooled eakatest. Kümnendik lähedastest olid hoolduse tõttu ülekoormatud. Enamasti suunati eakad koduõendusteenusele haavaravi tõttu, kuid terviseprobleemidest olid juhtival kohal veel kõndimist segavad probleemid jalgadega, väsimus, valu, nahaprobleemid ning haavandid, tasakaaluhäired ja kõhukinnisus. Funktsionaalne sooritusvõime ja kognitiivne võimekus oli parem üksinda elavatel eakatel. Keskmiselt esines 7,1 probleemset valdkonda (CAP ajendit), mis vajasid sekkumist ja tähelepanu pööramist igapäevaste elutegevuste ja füüsilise tegevuse soodustamiseks; kognitiivse funktsiooni vähenemise parandamiseks; suhtlemise soodustamiseks ning meeleoluhäiretega tegelemiseks. Tervisprobleemidest vajasid tähelepanu hingamiselundkonna probleemid, valurisk, uriinipidamatus, lamatishaavandite tekkerisk, kukkumisrisk ja alatoitumuse risk. Uurimistöö tulemused näitavad, et interRAI KO hindamisvormi kasutamine koduõendusel oleva eaka hindamisel võimaldab leida eakatel patsientidel mitmekülgseid probleeme, mis nõuavad sekkumisi nii koduõdede kui ka sekkumisi teiste spetsialistide poolt. Käesolev töö andis algandmed edasiste uuringute tegemiseks koduõendusel olevate eakate vaimse tervise probleemide ja jalgade probleemide uurimiseks ning koduõe koostöö võimaluste loomiseks erinevate teenusepakkujate vahel ja füüsilise tegevuse ning igapäevaelutegevuste soodustamiseks
Õdede kogemused eetiliste konfliktidega: kvalitatiivne uurimus
(Tartu Ülikool, 2019) Usberg, Gerli; Urban, Reet, juhendaja; Uibu, Ere, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Palliatiivset ravi osutavate õdede pädevused - integreeriv kirjanduse ülevaade
(Tartu Ülikool, 2021) Gromova, Svetlana; Treiman-Kiveste, Airin, vastutav juhendaja; Urban, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede arusaamad hoolivusest – fenomenograafiline uurimus
(Tartu Ülikool, 2015) Tohvre, Ruth; Urban, Reet, juhendaja; Uibu, Ere, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Õendus ei saa eksisteerida ilma hoolivuseta. Uurijad näevad hoolivust kui kompleksset nähtust, mis on kombinatsioon õe tegevustest ja isikuomadustest. Hoolivust on kirjeldatud kui õenduse sünonüümi, inimestevahelist suhet ning kui eetilist alust õe töös. Hoolivust iseloomustab empaatiline käitumine, viisakas suhtlemine, patsiendi ja pere vajaduste arvestamine ning nende kaasamine. Selleks, et hoolivust teadlikult arendada ja rakendada, tuleb kirjeldada ja mõista selle tähendust õenduspraktikas. Kogu maailmas toimuv teaduse ja tehnika areng ning tervishoiusüsteemi muutused mõjutavad ka õdede tööd, mistõttu on teemat käsitlevas kirjanduses jätkuvalt rõhutatud vajadust uurida hoolivust kui ühte õenduse jaoks väga olulist nähtust. Hoolivus on nähtus, mille mõistmiseks ja väljendamiseks on palju erinevaid viise ja mis sõltuvad kontekstist. Käesolevalt ei ole teada, millised on Eesti õdede arusaamad hoolivusest kui ühest õenduse põhiväärtusest. Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarsetes osakondades töötavate õdede arusaamu hoolivusest ja hoolivuse väljendamisest oma kutsealases tegevuses. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuuga ajavahemikus september 2013–oktoober 2014, uuritavateks olid üheksa Tartu Ülikooli Kliinikumi õde. Andmeid analüüsiti induktiivselt, lähtudes kvalitatiivse sisuanalüüsi ja fenomenograafilise lähenemise põhimõtetest. Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede arusaama hoolivusest saab kirjeldada kolme valdkonna kaudu: hoolivus kui hoiak, hoolivus kui professionaalsuse alus ja hoolivus kui patsiendi eest hoolitsemine. Õed väljendavad hoolivust suhtlemisega, empaatilise, lugupidava ja osavõtliku suhtumisega, toetamise ja abistamisega, patsiendi heaolu ja turvatunde tagamisega ning oma kohalolekuga. Hoolivuse väljenduseks on ka professionaalne tegutsemine ning meeskonnatöö. Kuna Eestis pole taolisi uurimusi varem läbi viidud, võib käsitleda käesoleva magistritöö tulemusi kui esmast ülevaadet õdede arusaamadest hoolivusest ja selle väljendamisest. Saadud teadmised loodetavasti suurendavad õdede teadlikkust hoolivusest ja annavad aluse edasisteks uurimusteks hoolivuse teemal.