Browsing by Author "Uus, Made, juhendaja"

Now showing 1 - 3 of 3

Tänapäevaste võtetega valmistatud eesti meeste etnograafilised nahast peakatted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Mägi, Katre; Uus, Made, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev lõputöö on järjeks autori seminaritööle „Eesti meeste etnograafilised nahast peakatted 18.–20. sajandi alguseni“ (Mägi, 2019). Lõputöös on kasutatud eelneva uurimuse käigus kirjeldatud mütside lõikejooniseid ja mõõte. Eesmärgiks on: 1) kontrollida mütsilõigete sobivust, 2) õmmelda valmis kümme eritüübilist peakatet, 3) kasutada nii tänapäevaseid, kui ka traditsioonilisi õmblusvõtteid ja materjale nii, et säiliks algupärane välimus. Probleem : 1) meeste talviseid peakatteid pole piisavalt uuritud, 2) tänapäeval ei kanta rahvariiete juurde nahast talvemütse, 3) pole meeste nahast etnograafiliste peakatete valmistajaid. Kahes esimeses peatükis antakse lühike ülevaade meeste talviste peakatete ajaloost ja kandmisviisidest. Kolmandas peatükis selgitatakse naha õmblemisega seotud mõisteid, nagu naha lihapool, parem pool, pahem pool, mütsisiilud, mütsipesa ja tuuakse välja töös kasutatud tingmärkide selgitused. Neljas peatükk tutvustab nahaõmbluses kasutatavaid tehnikaid, nagu terasega õmblus, õmbluste viimistlemine, dubleerimine liimiriidega. Viiendas ja kuuendas peatükis antakse ülevaade mütside õmblemisel kasutatud materjalidest ja töövahenditest. Mütside õmblemisel on taaskasutatud vanu nahkrõivaid, mantlikraed ja praaknahku, õmblemiseks linasest lõimejääke. Välistel mütsidetailidel on kasutatud värvimata pruuni karvaga lambanahka, sest see mõjub loomulikumalt, kui tööstuslikult värvitud nahk. Asendamatud töövahendid on korralikud nahanõelad, karusnaha lõikamise nuga, tangid, sõrmkübarad ja nahaõmblusmasinad. Mütside lambanahksed voodrid ja karusnahast detailid on õmmeldud enamasti karusnahamasinal, see kiirendab oluliselt toote valmimist. Seitsmes peatükk kirjeldab nahkmütside valmistamiseks vajalikke eeltöid. Järgnevad peatükid mütside valmistamise kirjeldustega, kus igale mütsile on pühendatud eraldi peatükk. Kõik peatükid on varustatud rikkaliku pildimaterjali ja joonistega. Praktilise tööna valmis kümme erinevat nahast meeste peakatet, kasutades nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid õmblusvõtteid ja vahendeid.
Traditsiooniliste võtetega valmistatud Ruhnu naistekasukas tänapäevase rõivaesemena
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Laiva, Tiina; Tomberg, Riina, juhendaja; Uus, Made, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö Traditsiooniliste võtetega valmistatud ruhnu naistekasukas tänapäevase rõivaesemena eesmärgiks on uurida, milline näeb välja ruhnu naistekasukas ning kuivõrd on ta kohandatav tänapäevaseks, kandmismugavusest lähtuvatele ootustele vastavaks rõivaesemeks. Ruhnu naistekasuka kõrval on allikatele tuginedes vaadeldud kõiki eestirootsi aladel 20.saj algusaastatel kantud kasukaid. Lõputöö praktilise osana valmis kaasaegne varrukalõikega ruhnu naistekasukas mille juures on kasutatud kõiki traditsioonilisi õmblusvõtteid ja detaile ning säilitatud ruhnu naistekasukale iseloomulikud proportsioonid ja siluett. Töö sisaldab erakogus asuva vana ruhnu naistekasuka lõikeskeemi ja uue kasuka lõiked. Uue kasuka valmimine on teksti ja fotodega dokumenteeritud alates nahkade valimisest kuni lõppviimistluseni.
Traditsiooniliste võtetega valmistatud seto naistekasukas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Koppelmann, Ene; Uus, Made, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada praegu Eesti muuseumites olevad Seto kasukad ning leida nende ühised jooned. See töö rikastab rahvarõivamaastikku, avades veidi ühe kogukonna materjalipärandit ning tutvustades neid laiemale publikule. Tõstatatakse küsimus - milliseid materjale ja tehnoloogilisi võtteid on kasutatud Seto kasukate juures? Lõputöö praktilise osana valmib lambanahkne kasukas, mis järgib Seto kasukate juures kasutatud töövõtteid ja üldilmet. Tuleb siiski silmas pidada, et eesmärgiks ei ole teha Seto rahvarõivaste juurde kuuluv kasukas, vaid igatalviselt kantav rõivaese. Antud töö jaguneb kaheks osaks - esimene osa on uurimuslik, mis annab põgusa ülevaate Seto piirkonnast, keskendub muuseumites olevate kasukate kirjeldamisele ja analüüsile ning teine osa on Seto kasuka läbitegemise dokumentatsioon.