Sirvi Autor "Uutsalu, Liisa" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Representatsioonide taasaktiveerumine ennustamisel: vilkumispotentsiaalide (SSVEP) analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Uutsalu, Liisa; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli kontrollida EEG vilkumispotentsiaalide (steady-state visual evoked potentials) rakendatavust mentaalsete representatsioonide taasaktivatsiooni ulatuse kvantifitseerimisel. Selleks viidi läbi reaktsiooniaja eksperiment, milles osales 39 katseisikut (18 meest, keskmine vanus 25). Osalejate ülesandeks oli võimalikult kiiresti hiireklahvi vajutusega väljendada, kas ekraanile ilmunud nool näitas paremale või vasakule. Enne noole ilmumist esitati vihje, mis andis katseisikule teada, kummale poole nool 50%, 70% või 93% tõenäosusega osutab. Selleks, et muuta stiimulite representatsioonide taasaktivatsiooni ulatus ennustusaegsest EEG sagedusmustrist väljaloetavaks, ilmusid stiimulid vilkuvale taustale. Eeldasime, et mida suurem on vihje ennustustäpsus, seda kiiremateks kujunevad reaktsiooniajad. Antud hüpotees pidas paika. Eeldasime ka seda, et mida kõrgem on vihje ennustustäpsus, seda rohkem on ennustava stiimuli sagedusega seotud aktiivsust ennustusaegses EEG sagedusribas. Seda hüpoteesi tõestatuks lugeda ei saanud.
Süüria kodusõda: B. Obama ja V. Putini retoorilised lahendused - vastavus teoreetilistele arusaamadele
(Tartu Ülikool, 2017) Uutsalu, Liisa; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöös analüüsitakse kahe poliitiku retoorikat ning pannakse need vastavusse konfliktilahenduse teooriaga. Teoreetiline käsitlus põhineb Michael Brecheri mudelil, millega on võimalik prognoosida sündmuste arengut ning leida seoseid poliitikute mõtteavaldustega. See annab võimaluse teha järeldusi konflikti vaibumisest või vastupidi – eskaleerumisest. Kahe eriilmelise riigijuhi arvamused on olulised, kuna radikaalsed otsused kummagi poolt võiksid muuta sündmuste kulgu. Eesmärgiks on analüüsida kõnede valguses kahe poliitiku retoorikat ning panna need vastavusse konfliktilahenduse teooriaga. Töö koostamise käigus püütakse teooria toel leida vastused küsimustele, mil määral ning millistes punktides riigipeade rahuotsimiskäsitlused erinevad. Töö valmimine annab vastused küsimustele, kas ja mil määral ning millistes punktides retoorika teooriaga seondub ning on seega aluseks konflikti lahenemise prognooside osas. Töö andis võimaluse leida Brecheri mudelis väikseid puudujääke ning täiendada konfliktilahenduse teooria mudelit, võttes analüüsimisel arvesse põhjalikumat muutujate jaotust. Töös esitatud eeldused leidsid kinnitust – presidentide retoorika ning lahenduskäikude otsingud on erinevad.
Vilkumispotentsiaalid emotsioonide regulatsiooni markerina
(Tartu Ülikool, 2021) Uutsalu, Liisa; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide regulatsiooni uurimine on oluline selgitamaks eri strateegiate efektiivsust olenevalt olukorrast ja eesmärgist. Emotsiooniregulatsiooni oluliseks tahuks on seejuures afektiivse kogemuse muutumise ajaline dünaamika. Vilkumispotentsiaale (SSVEP) on emotsioonide regulatsiooni ajalise dünaamika uurimiseks veel vähe rakendatud, kuid mitte afektiivses kontekstis saadud tulemused viitavad, et võib olla selleks paljulubav meetod. Käesolevas eksperimendis näidati katseisikutele (n = 44) negatiivseid ja neutraalseid pilte ning olenevalt katsetingimusest paluti pilte lihtsalt vaadata või juhtida tähelepanu pildilt kõrvale. Instruktsioon vahetus katse-esituse keskel neljal võimalikul hetkel, et peegeldada olukorda, kus strateegia sisselülitamise aeg võib oluliselt varieeruda. Varasemates uuringutes on leitud, et tähelepanu kõrvalejuhtimine vähendab gammasagedusliku vilkumise amplituudi, kuid läbiviidud eksperimendis amplituud üllatuslikult hoopis suurenes. Emotsioonide regulatsiooni uurimustes sagedasti kasutatud LPP metoodika peegeldas katseinstruktsioonide erinevusi vahetult pärast stiimuli esitust, SSVEP seejuures peegeldas strateegiate erinevat töötlust ka pärast strateegia vahetust. SSVEP rakendatavus afektiivsete protsesside peegeldamisel vajab siiski veel edasist uurimist, iseäranis saadud tulemuste seoseid stiimulmaterjali komplekssuse või silmaliigutuste suhtes.