Sirvi Autor "Võsa, Urmo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

MicroRNAs in disease and health: aberrant regulation in lung cancer and association with genomic variation
(2016-07-01) Võsa, Urmo; Annilo, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Viimaste aastate geneetilised uuringud on näidanud et suur osa inimese genoomilt transkribeeritavast RNAst ei kodeeri keha “ehituskivideks” olevaid valke, vaid omab eelkõige regulatoorset rolli, mõjutades kuidas valke kodeerivad geenid oma funktsioone täidavad. Enim uuritud klass mittekodeerivaid RNAsid on väikesed ~20 nukleotiidi pikkused mikroRNAd, mis reguleerivad geenide aktiivsust, seondudes sihtmärgiks olevate RNAdega. MikroRNAd on olulised enamikes bioloogilistes protsessides ja on seotud paljude haiguste, sealhulgas vähkkasvajatega. Vähis omavad need potentsiaali võimalike ravimisihtmärkidena ja biomarkeritena mida saaks tulevikus kasutada kasvajate varasemaks avastamiseks ning täpsemaks dignoosimiseks. Käesoleva töös uuriti, milliste mikroRNAde ekspressioonitasemed on muutunud mitteväikerakulises kopsuvähis. Selleks määrati kopsuvähi proovidest 858 mikroRNA tasemed. Analüüsi tulemusena leiti 72 mikroRNAd mille tase oli vähis muutunud ja mis võivad seetõttu olla seotud vähitekkega või omada potentsiaali biomarkerina. Ühe mikroRNA puhul leiti seos ka patsiendi operatsioonijärgse elulemusega. Kuna selle ja teiste sarnaste uuringute tulemused on üsna varieeruvad, viidi läbi süstemaatiline meta-analüüs, kasutades spetsiaalset järjestatud geeninimekirjade analüüsimiseks loodud meetodit. Kahtekümmet uuringut hõlmava analüüsi tulemusena leiti kopsuvähis seitse üles- ja kaheksa allareguleeritud mikroRNAd. Kuna paljude RNAde taset rakus mõjutavad varieeruvad positsioonid inimese genoomis, siis järgmisena uuriti kas selline geenide avaldumise kontroll võib toimuda mikroRNAde seondumise kaudu. Selleks analüüsiti inimese genoomset varieeruvust bioinformaatiliselt ennustatud mikroRNA sihtmärkides ja tuvastati mitu geeni, mille regulatsioonis sellised variandid tõenäoliselt olulist rolli mängivad. Samas kinnitavad tulemused, et mikroRNAd on ainult üks võimalik osa geenide avaldumise kontrollist. Käesolev töö andis uusi teadmisi mikroRNAde kohta kopsuvähis, aitas süstematiseerida eelnevat informatsiooni ning sidus mikroRNAde regulatoorse potentsiaali normaalse geneetilise varieeruvusega.