Sirvi Autor "Vahter, Tanel" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Arbuscular mycorrhizal fungal biodiversity for sustainable agroecosystems
(2021-07-02) Vahter, Tanel; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö käigus uuriti taimede ja seente vahelist vastastikku kasulikku kooselu, mükoriisat, moodustavate mullaseente ökoloogiat põllumajandusmaastikes. Kuna nende seente abil saavad taimed mullast vajaminevaid toitaineid, on nad oluline osa mulla elustikust ning panustavad ka põllumajanduse jätkusuutlikkusse. Töö üks põhieesmärke oli uurida, kuidas levinud põlluharimise praktikad mükoriisaseeni mõjutavad ning millised praktikad võiksid nende elurikkust suurendada. Uuringutes leidsime, et sarnaselt Lääne-Euroopaga on ka Eestis olenevalt põlluharimise viisidest mükoriisaseente elurikkuses suured erinevused – mitmekesisemate ja vaesemate põldude mükoriisaseente liigirikkuse vahe oli koguni kuuekordne. Olulisteks negatiivseteks teguriteks olid sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine, kuid positiivselt mõjusid orgaaniliste väetiste kasutamine ja maastikuelementide rohkus. Lisaks saime teada, et lühiajaliste rohumaade lisamine külvikorda soodustab mullaseeni ning külvikorra planeerimisel tasuks mõelda kasvatatavate sortide valiku peale. Näiteks selgus, et mõned ajaloolised nisusordid kasvavad paremini koos mahetootmise põllu mullast pärit seentega, samas kui mõni kaasaegne sort jällegi intensiivtootmise mulla seentega. Selle teadmise baasilt oleks võimalik tulevikus aretada näiteks mükoriisasõbralikke sorte nii mahe- kui tavaviljelusse. Lisaks eksperimenteerisime ka liigirikaste taimekoosluste taastamisega, luues liigivaestesse põlevkivikarjääridesse mükoriisaseente abiga kõigest mõne aastaga rohelised niidud. Sama metoodikat kasutades võiks tekitada elurikkuse tugipunkte ka intensiivselt majandatud põllumajandusmaastikesse, kus taimede, putukate ja mükoriisaseente elustik põllumajandustootjale kasu saaks tuua. Seega, kasutades rohkem orgaanilisi väetisi ja tõrjudes haiguseid ning kahjureid mitmekesise külvikorraga saab luua mükoriisaseeni soodustavad tingimused. Lisades maastikesse veel uusi ja hoides olemasolevaid elurikkuse tugipunkte, võiksime olla eeskujuks oma kodukandi kõrge elurikkuse ja sellega arvestava toidutootmisega.
Development of a high-throughput method for soil fatty acid derivatization and analysis
(Tartu Ülikool, 2021) Aleihela Yamannalage, Ayesh Piyara Wipulasena; Vahter, Tanel; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The Bligh and Dyer method of extraction and separation of phospholipid fatty acids (PLFAs) and neutral lipid fatty acids (NLFAs) has been extensively used in soil microbial community studies. A high throughput method of soil fatty acid analysis was developed which involves the extraction of fatty acids, separation of the fatty acids to PLFAs and NLFAs using solid-phase extraction technique, and subjecting the fatty acids to mild alkaline methanolysis prior to analysis using a GC-FID. Where possible stages were modified to be carried on a 96 well plate multi-tier unit, increasing the sample throughput and decreasing the overall consumption of solvents, cost of analysis, and time. The novel high throughput method showed comparable biomass and community characteristics to that of the standard method and thus, could be proposed as a novel method of fatty acid analysis.
Effect of soil sample preparation on fatty acid biomarker content
(Tartu Ülikool, 2021) Kasaju, Manju; Vahter, Tanel; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Different techniques for the pre-treatments were applied at various time frames to evaluate their impact on fatty acid biomarkers content for the soil sampled from Suurmetsa, Põlva County, Estonia, one from the arable field the other from grassland. The fatty acids were extracted by the PLFA method and analysed by using GC-FID. The study included eight bacterial biomarkers (i15:0, a15:0, i16:0, a17:0, 17:0, 10Me17:0 ,10Me18:0, cy19:0),total fungal biomass 18:2ꙍ6,9 and AM fungal biomass by group specific NLFA (16:1ꙍ5). Three pre-treatment methods ( Freezing and Lyophilization, Silica gel, and Hot Air Oven) on four different time frame (0, 8, 24, 48) was carried out. Comparing different pre-treatment methods showed both freezing and lyophilization, and the silica gel method is adequate to identify fatty acid biomarkers content. Still, soil pre-treatment should be done as early as possible to get better results. However, for studying general ecological patterns, whichever approaches, or treatment methods can be chosen.