ADA :: sirvimine Autor "Valdmann, Harri, juhendaja" järgi

Kirje

Antropoloogiliste häirete mõju loomkooslustele

(Tartu Ülikool, 2013) Treier, Tauno; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond

Kirje

Consequences of supplementary feeding of wild boar – concern for ground-nesting birds and endoparasite infection

(2017-06-29) Oja, Ragne; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt XX sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva intensiivistumise kui laialt levinud lisasöötmisega. Kuna metssead on kõigesööjad, võib nende kõrge asustustihedusega kaasneda oht teistele loomadele, eelkõige maaspesitsevatele lindudele, kelle arvukus on langenud nii elupaiga vähenemise kui kiskluse tõttu. Lisaks võivad metssead mängida olulist rolli haiguspuhangutes, sest nad on reservuaariks paljudele kodu- ja metsloomadel levinud haigustele. Selle doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maaspesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega, sest kõrge metssigade asustustihedus ja tihenenud kontakt liigikaaslastega söötmiskohtades võivad soodustada mitmesuguste haiguste levikut. Käesolevas töös oli lisasöötmisel metssigade arvukuse määramisel põhiroll ja söötmiskohtadest pärit teravili oli üks olulisemaid toiduallikaid ka soojal aastaajal, mil madal temperatuur ja paks lumikate ei takista loodusliku toidu kättesaamist. Kuid vaatamata sellele, et metssigadel oli võimalik tarbida lisasööta, rüüstasid nad metsas elavate kanaliste pesi ja murdsid noori tibusid ning metssigade ja kiskjate koondumine söötmiskohtade ümber tõstis maaspesitsevate lindude kisklusriski. Lisaks näitasid töös rakendatud uudse molekulaarse meetodi tulemused, et morfoloogilisel määramisel põhinev toitumisanalüüs väljaheidetest, mis on senistes toitumisuuringutes enim kasutatud meetod, alahindab lindude osakaalu metssea toidus, mistõttu võib ka varasemates töödes lindude esinemine olla alahinnatud. Lisaks maaspesitsevate lindude rüüsteriski tõstmisele mõjutas lisasöötmine ka metssigade nakatumist siseparasiitidega nii otseselt kui kaudselt läbi arvukuse kasvu. Söötmiskohad olid muutunud kopsuussidega nakatumise keskusteks ning pinnase kaudu levivate parasiitidega nakatumist soosis üleüldiselt suurenenud metssigade asustustihedust. Metssea majandamisel tuleks neid soovimatuid kõrvalmõjusid kindlasti arvesse võtta

Kirje

Euroopa ilvese (Lynx lynx) talvine elupaigakasutus: uurimus Soomaa rahvuspargis ja selle lähiümbruses

(Tartu Ülikool, 2001) Holm, Bert; Valdmann, Harri, juhendaja

Kirje

Food habits, parasites and space use of the raccoon dog Nyctereutes procyonoides: the role of an alien species as a predator and vector of zoonotic diseases in Estonia

(2017-06-30) Süld, Karmen; Saarma, Urmas, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Invasiivsed võõrliigid võivad uude keskkonda sattudes rikkuda kohalike ökosüsteemide tasakaalu ja vähendada looduslikku mitmekesisust. Sageli toovad nad päritolualadelt kaasa uusi haigustekitajaid või aitavad kaasa olemasolevate patogeenide levikule. Kõrge sigimispotentsiaali ning laia toiduspektri tõttu on üheks edukaimaks võõrliigiks Euroopas kährikkoer Nyctereutes procyonoides. Käesoleva töö raames uuriti kährikkoerte toitumist, parasitofaunat ning ruumikasutust, saamaks ülevaadet liigi rollist Eesti looduses. Toitumisuuringu tulemustest selgus, et sügisel ja talvel toituvad Eesti kährikkoerad peamiselt raipest ning söödaplatsidel leiduvast teraviljast ja muust taimsest materjalist. Lisaks leidsime, et kärntõve nakkusega loomad toituvad võrreldes tervete isenditega oluliselt harvem selgrootutest loomadest ning sagedamini raipest. Raadiotelemeetrilise uuringu tulemused näitasid, et erinevalt mujal Euroopas elutsevatest kährikkoertest on Eesti loomade kodupiirkonnad loodusmaastikus pea poole väiksemad võrreldes intensiivselt majandatavate aladega. Samas tuvastasime, et kärntõve nakkusega isendite kodupiirkonna suurus ning päevateekonna pikkus vähenevad haiguse intensiivistudes märkimisväärselt ning enne surma on loomad pea liikumisvõimetud. Võttes kokku Eestis ning mujal Euroopas teostatud uuringute tulemused, võib väita, et elupaigavaliku ja toitumise poolest on kährikkoer oportunist, kes võimalusel eelistab viibida veekogude läheduses. Sellest lähtuvalt võib ta kiskjana sesoonselt ning lokaalselt ohustada veelinde ja kahepaikseid, kuid laiemat ohtu kährikkoer kohalikule faunale ei kujuta. Parasitoloogilise uuringu käigus leiti Eesti kährikkoertel kokku 17 siseparasiiti, neist 9 on zoonootilised ehk võivad nakatada ka inimest. Kõige sagedamini esinenud zoonootilisteks parasiitideks olid inimesel nahakahjustusi tekitav Uncinaria stenocephala ja silmi ning lihaskudet kahjustav Alaria alata. Muuhulgas tuvastasime Eesti kährikkoertel esmakordselt ka eluohtliku alveokokk-paelussi Echinococcus multilocularis nakkuse. Kuna haiguste levik on suuresti seotud nende kandjate asutustihedusega, on oluline hoida kährikkoerte arvukus ning selle tõusu soodustavad tegurid kontrolli all.

Kirje

Hundi (Canis lupus) toitumine sigade aafrika katku ja madala metssea arvukuse perioodil

(Tartu Ülikool, 2018) Dräbtsinski, Andrus; Valdmann, Harri, juhendaja; Saarma, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond

Kirje

Ilvese elupaigaline levik ja selle modelleerimine

(Tartu Ülikool, 1994) Aunapuu, Maano; Valdmann, Harri, juhendaja

Kirje

Marutaudis ja tervete huntide rünnakumustrite võrdlus ja dünaamika Venemaa Euroopa osas aastatel 1841-1861

(2006) Roht, Maris; Valdmann, Harri, juhendaja

Kirje

Metsloomade taastuskeskuse loomise võimalused Eesti Vabariigis

(Tartu Ülikool, 2013) Varik, Kersti; Semjonov, Aleksander, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond

Kirje

Metsnugise (Martes Martes L.) telemeetrilised uuringud

(Tartu Ülikool, 2015-07-09) Dräbtsinski, Andrus; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond

Kirje

Metsnugise (Martes martes) sügistalvine toitumine Eestis

(Tartu Ülikool, 2015-07-20) Ausmeel, Heete; Soe, Egle, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond

Kirje

Peamised metsise (Tetrao urogallus) arvukust vähendavad ohutegurid

(Tartu Ülikool, 2014) Susi, Kaari; Saarma, Urmas, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond

Kirje

Põdra (Alces alces) endoparasiidid Euroopas

(Tartu Ülikool, 2018) Veerme, Kristel Ceccill; Valdmann, Harri, juhendaja; Moks, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond

Kirje

Põdra elupaigavalik ja ruumikasutus antropogeenses keskkonnas

(Tartu Ülikool, 2015-07-16) Vellerind, Aveli; Keis, Marju, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond

Kirje

Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis

(2006) Vulla, Egle; Valdmann, Harri, juhendaja

Kirje

Punarebase (Vulpes vulpes), kährikkoera (Nyctereutes procyonoides), hundi (Canis lupus) ja euroopa ilvese (Lynx lynx) helmintofaunast Eestis

(2004) Moks, Epp; Talvik, Heli, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja

Kirje

Troofilised kaskaadid imetajate kooslustes ning nende rakendamine bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks

(Tartu Ülikool, 2013) Tomingas, Katre; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond

Kirje

Ulukiloendusmeetodite rakendatavusest Eestis põdraloenduse näitel

(Tartu Ülikool, 1997) Mägi, Matis; Valdmann, Harri, juhendaja

Sirvi Autor "Valdmann, Harri, juhendaja" järgi