Sirvi Autor "Valk, Fred" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Elektrivälja tugevuse määramine gaaslahenduses lämmastiku kiirgusspektri abil(2005) Valk, Fred; Paris, Peeter, juhendajaKirje Nitrogen emission spectrum as a measure of electric field strength in low-temperature gas discharges(2016-12-22) Valk, Fred; Aints, Märt, juhendaja; Paris, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Gaaslahenduses toimuvate protsesside uurimisel on sageli teadmata tegelik elektrivälja tugevus mingis kindlas lahenduse piirkonnas. Põhjuseks on tavaliselt gaaslahenduses osalevate laengukandjate poolt tekitatud ruumlaengu oluline mõju või ka väljatugevuse kiire muutumine. Osutub, et tegelikku elektrivälja tugevust saab määrata ka optiliselt – kasutades vastavast lahenduse piirkonnast mõõdetud kiirgusspektri intensiivsuse jaotust. Optilise diagnostikameetodi suur eelis on, et mõõtmine ise ei mõjuta elektrivälja lahenduses. Optiline meetod põhineb asjaolul, et molekule ergastavate elektronide energia sõltub otseselt elektrivälja tugevusest antud piirkonnas. Kui uuritavatele spektrijoontele vastavate üleminekute ergastusenergiad üksteisest palju erinevad, siis ongi spektrijoonte intensiivsuste suhe sõltuvuses elektrivälja tugevusest. Lämmastiku puhul on diagnostikaks sobivaimad lämmastiku molekuli suure intensiivsusega teise positiivse süsteemi 0–0 ja 2–5 üleminekutele vastavad spektrijooned lainepikkustega 337.1 nm ning 394.3 nm, ja lämmastiku molekulaarse iooni esimese negatiivse süsteemi 0–0 üleminekule vastav spektrijoon lainepikkustel 391.4 nm. Toodud üleminekute intensiivsuste suhte sõltuvust elektrivälja tugevusest saab leida ka teoreetiliselt, samas on senised erinevate autorite tehtud arvutused andnud üksteisest oluliselt lahknevaid tulemusi. Täpse sõltuvuse teoreetiline määramine pole ka kerge ülesanne, sest see sõltub elektronide energia jaotusfunktsioonist, kasutatavate nivoode ergastusristlõigetest ja veel teistest teguritest, mille täpne väärtus pole alati teada. Selleks, et vastavaid spektraalseid mõõtmisi saaks kasutada elektrivälja tugevuse määramisel, on vaja mõõta kiirgusspektri intensiivsuse jaotus tuntud elektriväljade korral. Käesoleva doktoritöö peamine tööülesanne oligi toodud üleminekute intensiivsuste suhete mõõtmine erinevatel taandatud elektrivälja tugevustel ja erinevatel rõhkudel õhus. Teades eelpool nimetatud sõltuvusi, on võimalik määrata elektrivälja tugevus erinevatel rõhkudel gaaslahendusplasmas ainult lämmastiku molekulaarse iooni ja neutraalse lämmastiku molekuli kiirgusspektrite alusel. Saadud sõltuvusi saab kasutada ka teiste autorite poolt tehtud teoreetiliste arvutuste õigsuse kontrolliks.