Sirvi Autor "Vallikivi, Laur, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Converting identities and moralities: pentecostal christianity among the Roma in Estonia and Latvia
(2023-12-07) Roht‐Yilmaz, Eva‐Liisa; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöö põhineb etnograafilistel välitöödel romade seas Eestis ja Läti Vidzeme piirkonnas Eesti piiri lähedal. Alates 1990. aastate algusest, mis oli ka üldine Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud nn usubuumi periood, on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühi misjonärid, kes hakkasid tähelepanu pöörama just vaatluse all oleva regiooni roma vähemusele. Tänapäeval toimub suurem osa nende misjonitööst Lätis, kus roma kogukond on oluliselt suurem, kuid jätkub ka Eestis, kuivõrd romad elavad mõlemal pool riigipiiri ning suhtlevad ka oma sugulastega teises riigis. Nelipühilusse pöördumisega kaasneb vajadus seada esiplaanile uskliku identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid samas tunnevad uskuvahetanud vajadust säilitada roma kogukonda kuulumiseks vajalikud suhted ja väärtused. Doktoritöös uurin, kuidas pöördunud romad Eestis ja üle piiri Lätis Vidzeme piirkonnas loovad end eetiliste subjektidena kahe vastandliku moraalikoodeksi vahele sattununa. Doktoritöö näitab ka, et Soome roma misjonärid ja romad Eestis ja Lätis loovad uusi võrgustikke ning otsivad ühist etnilist identiteeti vaatamata roma gruppide sisemistele erinevustele. Etnilisusel on oluline roll mitte üksnes misjonitöös, vaid ka usu kogemises kehaliste sensoorsete praktikate kaudu. Selgub, et misjonil on sügavam mõju just tänu neile roma päritolu misjonäridele, kes kombineerivad roma kultuurilist identiteeti nelipühilusega ning kasutavad kultuurispetsiifilist lähenemist. Näitan, et on mitmeid lähenemisi, mida nelipühilusse pöördunud roma indiviidid kasutavad, leidmaks viise konfliktsete moraalinormide ja -süsteemide ühildamiseks, kujundades nõnda oma moraalset mina nelipühi kristlasena. Näiteks ennustamine, mis on traditsiooniline roma naiste lisateenistus, kuid mis pöördumise järel on üldiselt taunitud ja millest tuleb loobuda, ei pruugi olla kõigi nelipühilastest roma naiste jaoks üksüheselt hukka mõistetud, mitte ainult selle majandusliku tähtsuse tõttu romade jaoks, vaid ka seetõttu, et suhted teiste romadega ja oma kultuurilise identiteedi säilitamine jäävad neile jätkuvalt oluliseks. See näitab kuidas pöördunud romad peavad pidevalt otsima tasakaalu erinevate moraalikoodeksite vahel.
Evangelists in a Secular Environment: Jehovah's Witnesses in Tartu
(Tartu Ülikool, 2017) Limit, Aleksander Eric; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Finding the needle : the mnemonic role of vernacular textile crafting in ethnic identity solidification and maintenance
(Tartu Ülikool, 2024) Yakymets, Vassa; Jõeste, Kristi, juhendaja; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Karismaatilisus ja selle tähendus Tartu baptisti- ja vabakoguduste näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Roll, Meelis; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Maride ja mordvalaste rahvuslikud organisatsioonid 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses
(Tartu Ülikool, 2015) Prozes, Jaak; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Religiooni roll sõltuvusravis Lootuse Küla näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kiik, Kätlin; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „Religiooni roll sõltuvusravis Lootuse Küla näitel” eesmärk on analüüsida, milline roll on religioossetel – antud kontekstis kristlikel – tõekspidamistel ja neile tuginevatel praktikatel Lootuse Külas pakutavas sõltuvusravis, et paremini mõista, kuidas religioon kujundab inimese mõtlemist ja käitumist eluraskustega toimetulekul. Tegemist on antropoloogilise-etnoloogilise uurimusega, mis toetub Lootuse Küla töötajate ja programmis edasijõudnutega tehtud etnograafiliste intervjuude ning veebisisu temaatilise analüüsi tulemustele. Võttes arvesse Lootuse Küla veebiplatvormidel tehtud postitusi ning intervjueeritud töötajate ja programmis viibijate tausta ja öeldut, väidan, et kristlikel tõekspidamistel on Lootuse Küla sõltuvusravis keskne roll. Programmis osalejad püüavad kristlikele – nelipühilusega seotud – tõekspidamistele ja praktikatele tuginedes vabaneda sõltuvusharjumustest iseendaga tegelemise ning ümbritsevate inimeste ja Jumalaga suhte loomise ja arendamise kaudu. Analüüsi käigus jõudsin järeldusele, et religioonil ja selle praktiseerimisel on neli peamist rolli sõltuvusravis: religioon (1) pakub eneseanalüüsi ja -arengut soosivat õpetus- ja distsipliinisüsteemi, (2) suunab vaate minevikust olevikku ja tulevikku, (3) juurutab uued arusaamad ja harjumused ning (4) tagab sotsiaalse tugistruktuuri ja selle kaudu kuuluvustunde.
Ritualiseeritud teejoomine ühe tartlase koduses miljöös
(Tartu Ülikool, 2013) Alaru, Mart; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
The Citlalin Codex : virtual Mexicayotl star lore exhibit
(Tartu Ülikool, 2024) Cordova, Jason Scott; Vallikivi, Laur, juhendaja; Quiroz Ennis, Rosanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
The role of museum education in post-colonial identity formation of Ghanaian youth (18-35 years) : a case study of the National Museum of Ghana, Accra
(Tartu Ülikool, 2025) Ntiri, Isaac Anim; Vallikivi, Laur, juhendaja; Meerkerk, Edwin van, juhendaja; Sithole, Tawona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This study explores how museum education influences post-colonial identity formation among Ghanaian youth (ages 20–35), using the National Museum of Ghana as a case study. Drawing on Homi Bhabha’s theory of “third spaces,” it examines how curatorial choices and educational programming shape youth perceptions of cultural identity. Findings reveal both connection and disconnection, depending on ethnic representation and narrative inclusivity. The study advocates for participatory approaches, multilingualism, and the amplification of marginalised voices; especially youth and women to foster inclusive identity formation. Qualitative methods include interviews, focus groups, and content analysis, contributing to decolonial museology and educational reform in Ghana.