Sirvi Autor "Vares, Lauri, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Bis-tetrahüdrofuraanide stereoselektiivne süntees
(Tartu Ülikool, 2016) Veidenberg, Indrek; Vares, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli töötada välja lühike, üldine, efektiivne ja stereoselektiivne meetod saamaks 2,5-diasendatud bis-tetrahüdrofuraane. Projekti käigus näidati, et odavatest kaubanduslikult kättesaadavatest ainetest on võimalik 5 sammuga saada mõistliku saagise ning suurepärase enatio- ja diastereoselektiivsusega trans-cis-bis-THF. Meetodit on võimalik rakendada saamaks atsetogeniine, mida siiani kas polnud võimalik laborisünteesiga teha või olid kirjanduses toodud meetodid oluliselt pikemad ja/või madalama stereoselektiivsusega.
Epoksiidide stereoselektiivne süntees kasutades bis-epoksiidide kineetilist lahutamist ja Payne ümberasendust.
(Tartu Ülikool, 2013) Luiga, Sirvo; Vares, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Isosorbiidi derivatiseerimine polümeeritööstuse lähteaineteks
(Tartu Ülikool, 2016) Roosimaa, Jane; Mäeorg, Uno, juhendaja; Vares, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Projekti käigus sünteesiti ühendid, mille bitsükli 2- ja 5-asendites paiknevad erinevad alküülahelad. Ühendi 2 ((3R,6S)-3,6-bis[(prop-2-een-1-üül)oksü]heksahüdrofuro[3,2-b]furaan) saamiseks prooviti eelnevalt sünteesi isosorbiidi diasteromeeri isomanniidiga. Positiivne tulemus saavutati ka sünteesil isosorbiidiga. Ühendit 3 ((3R,6S)-3,6-bis(etenüloksü)heksahüdrofuro[3,2-b]furaan) sünteesiti kahe erineva sünteesimeetodiga. Ühendit 5 ((3R,6S)-3,6-dimetüülüliidheksahüdrofuro[3,2-b]furaan) sünteesiti isosorbiidi diketoonsest derivaadist Wittigi meetodil. Edukaks osutunud katseid reprodutseerides plaanime teha koostööd firmaga CH-Polymers, et testida uudsete monomeeride keemilisi omadusi ja leida neile kasutus materjalitööstuses.
Novel high-performance biomass-based polymers
(2024-09-05) Laanesoo, Siim; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energia ja plastikute tootmisel kasutatakse praegusel hetkel põhiliselt fosiilset päritolu toorainet. Küll aga pole mittetaastuvate ressursside kulutamine pikemas plaanis jätkusuutlik ning vajalik oleks leida alternatiive taastuvatest loodusressurssidest. Näiteks plastikute tootmisel kasutatakse vaid kuni 2% biobaseeruvat toorainet, samal ajal kui nende tootmismahud aina kasvavad. Selle parandamiseks käib vilgas uurimistöö, leidmaks piisavalt heade omadustega alternatiive, mis suudaksid fossiilpäritolu plastikutega võimalikult hästi konkureerida. Näiteks kipuvad biobaseeruvad polümeerid olema kõrgematel temperatuuridel liialt pehmed paljude rakenduste jaoks. Käesolev töö keskendub termoplastsete polümeeride väljatöötamisele, kasutades peamiselt biobaseeruvat isosorbiidi, mis on kommertsiaalselt toodetav jäiga struktuuriga mitmekesine diool. Töö käigus lisati ühele isosorbiidi hüdroksüülrühmale polümeriseeruv metakrülaadi funktsionaalrühm ja teisele erinevaid loodusest pärit struktuurifragmente. Saadud monomeerid polümeriseeriti ning testiti nende omadusi erinevate meetoditega. Tulemusena saadi rida väga erinevate omadustega termoplastseid polümeere, mida saab kuumutades töödelda. Klaasistumistemperatuurid (kus polümeerid pehmenevad) sõltusid polümeeri kõrvalahelatest ja jäid vahemikku Tg 46–168 °C, mis on biobaseeruvate polümeeride kontekstis äärmiselt konkurentsivõimeline. Lisaks käitusid lineaarsete pikkade kõrvalahelatega (alates C14 pikkusega) polümeerid vedelkristallsetena, mis on äärmiselt haruldane biobaseeruvate polümeeride hulgas. Kokkuvõtvalt võiksid need polümeerid pakkuda asendust fossiilpäritolu polümeeridele erinevate plastikute koostises.
Novel isosorbide-based polymers
(2021-11-15) Matt, Livia; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kaasaja tarbimisühiskond tugineb materjalide mitmekülgsusele, mis hõlmab ka kergeid ja vastupidavaid plastikuid. Tavaliselt sisaldavad plastikud mitmeid komponente, kuid nende peamiseks koostisosaks on polümeerid – suured molekulid, mis on moodustunud üksteise külge järjestikusse jadasse ühendatud väiksematest molekulidest. Enamik kasutusel olevatest plastikutest pärinevad mitte-taastuvatest fossiilsetest allikatest, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus meie pidevalt kasvavas majanduses. Biopõhised materjalid, mida saab toota biomassist, nagu näiteks maisist, suhkruroost või tselluloosist, võiksid olla sobivad alternatiivid naftast toodetud tarbeplastikule. Siinjuures tuleb meeles pidada, et termin „biopõhine“ määratleb aine päritolu ja mitte selle omadust biolaguneda. Biopõhised materjalid võiksid vähendada taastumatute allikate kasutamist ja seejuures kaasa aidata jätkusuutlikumate lahenduste rakendamisele erinevate kaupade tootmises. Antud doktoritöös valmistati ja iseloomustati uued biopõhised ühendid ja polümeerid, mis lähtuvad isosorbiidi struktuurist. Isosorbiid on kiraalne dialkohol, millel on ebaharilikult jäik kuju ning mida on võimalik toota glükoosiühikuid sisaldavast biomassist. Uurimistöös sünteesiti isosorbiidist mitmed erinevate asendusrühmadega polümetakrülaadid ja polüeetrid. Selgus, et lähteaine struktuuril on suur mõju saadud polümeeri omadustele, nagu lahustuvus, termiline stabiilsus, viskoossus. Üldiselt on nendel polümeeridel väga head termilised omadused võrreldes sarnaste tavapäraste plastidega. Lisaks sünteesiti antud töö raames uued isosorbiidil baseeruvad ühendid, mida on pikendatud ühe süsinik-süsinik sideme võrra, kasutades selleks hüdroformüleerimise meetodit. Neid ühendeid saab omakorda kasutada teiste biopõhinevate polümeeride lähteainena. Lühidalt, käesolev doktoritöö esitleb isosorbiidist saadud ühendeid ja polümeere, mis kuuluvad biopõhinevate materjalide valdkonda, eesmärgiga asendada naftast saadud plastikuid.
Safety assessment of novel bio-based polymers and compounds used in low carbon technologies
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-21) Ismagilova, Alina; Vares, Lauri, juhendaja; Kisand, Veljo, juhendaja; Tartu Üikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fossiilsel toormel baseeruvate materjalide ja kemikaalide kasutuse kiire kasv maailmas on tõstatanud tõsiseid muresid nende pikaajalise mõju osas keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu on kasvanud nõudlus jätkusuutlikumate lahenduste järele. Näiteks plastide vallas keskendutakse taastuvast biotoormest monomeeride ja polümeeride väljatöötamisele. Kuigi need alternatiivid on loodud fossiilsetest plastidest sõltuvuse vähendamiseks, ei saa nende ohutust ilma uurimata garanteerida, kuna ka biopõhised monomeerid, polümeerid või nende laguproduktid võivad olla toksilised. Käesolevas töös uuritakse uute biopõhiste materjalide mõju erinevatele organismidele. Konkreetselt hinnatakse isosorbiidil põhinevaid akrülaate ja metakrülaate, PLA-l põhinevaid akrülaate, ligniinipõhiseid metakrülaate ning CO₂ sidumisel ja “vahetatava vee” lahustisüsteemides kasutatavaid amiine. Veekeskkonna ökotoksikoloogilised testid bakteritega (Alivibrio fischeri, Escherichia coli), soontaimedega (Spirodela polyrhiza) ja selgrootutega (Thamnocephalus platyurus, Daphnia magna) näitasid, et mõned monomeerid, eriti akrülaadid, põhjustavad mõõdukat kuni tugevat toksilisust, samas kui nende vastavad polümeerid osutusid enamasti mittetoksilisteks. Tsütotoksilisuse testid inimese HeLa rakkudel näitasid samuti, et polümeeerid on oluliselt ohutumad kui vastavad monomeerid. CO₂ sidumiseks kasutatavate amiinide ökotoksikoloogiline hindamine näitas, et antud ühendid on üldiselt vesikekkonnale suhteliselt ohutud, aga ettevaatlik tuleks olla hüdrofoobsete omadustega diamiinidega. Lisaks näitas biofilmi analüüs erinevatel materjalidel, et bakterite koloniseerumine sõltub materjali tüübist: tavalised plastid ja kaetud paberid toetasid erinevaid mikroobikooslusi. Need biofilmid sisaldasid ka lagundamisvõimelisi mikroobe, mis rõhutab nende ökoloogilist tähtsust. Töö tulemused rõhutavad vajadust enne uute biopõhiste kemikaalide ja materjalide laiemat kasutuselevõttu hinnata nii nende võimaliku toksilisust kui ka mikroobide koostoimeid, et lisaks väiksemale süsiniku jalajäljele tagada ka ohutus keskkonnale ja inimesele.
Synthesis and investigation of polymers from different cyclic bio-based monomers
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-03) Sedrik, Rauno; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Peamiselt fossiilsetel ressurssidel põhineva plasti tarbimise kiire kasv ei ole jätkusuutlik. Seetõttu on vajalik leida alternatiivsed lähteressursid, mis ei oleks keskkonnale negatiivse mõjuga ja mis oleks osa süsiniku ringmajandusest. Uute polümeeride loomisel tuleb rõhku panna ka nende taaskasutusele ja (bio)lagunemisele, et vähendada plastjäätmetega seotud probleeme ja jõuda jätkusuutliku tulevikuni. Selles töös uuriti erinevaid biomassist saadavaid keemilisi ühendeid, et leida alternatiive nõudlikes rakendustes kasutatavatele plastidele. Töös kasutatud monomeeride põhiomaduseks on nende tsükliline struktuur, mis peaks parandama nendest valmistatud materjalide omadusi, näiteks tõstma klaasistumistemperatuuri. Biopõhiste polümeeride arenduses pöörati erilist tähelepanu nende võimalikule taaskasutatavusele, madalale keskkonnajalajäljele ning toksilisusele – need omadused on olulised konkureerides olemasolevate tarbeplastikutega. Kokkuvõtvalt valmistati erinevad biopõhisest toormest polümeerid, mille teatud omadused olid fossiilsetest polümeeridest paremad ja seetõttu võiksid tulevikus ka neid mõnedes valdkondades asendada.
Synthesis of monovinyl isosorbide and its polymerization
(Tartu Ülikool, 2018) Eremenko, Daria; Vares, Lauri, juhendaja; Bredihhin, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
In this thesis properties of isosorbide, that is as a precursor for the synthesis of new biobased polymers were studied. Synthetic methods for obtaining of vinylated compounds were obtained from the literature and tested on isosorbide. During this research monovinyl isosorbide was synthesized. Further, different polymerization methods we investigated and the new polymer (oligomer) was synthesized. In addition, the advantages and disadvantages of methods for isosorbide vinylation and polymerization were analyzed. The next goals and prospects were defined. Consequently, new isosorbide based polymer was synthesized, that can replace fossil based polymers in the future.
Tetrahüdrofuraanide ja tetrahüdropüraanide stereoselektiivne süntees
(Tartu Ülikool, 2013) Veidenberg, Indrek; Vares, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Tsüklopentenooni derivaatide süntees furaansetest lähtaainetest kasutades Piancatelli ümberasendust
(Tartu Ülikool, 2016) Luiga, Sirvo; Bredihhin, Aleksei, juhendaja; Vares, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond