Sirvi Autor "Varul, Jane" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Different stress coping strategies of 129Sv and C57/Bl6 mouse strains – evidence from behavioural, pharmacological, metabolomics and gene expression studies
    (2022-12-21) Varul, Jane; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Innos, Jürgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Prekliinilistes uuringutes on kõige laialdasemalt kasutatavaks mudelorganismiks laborihiir (Mus musculus domesticus). Põhjuseks on asjaolu, et hiired on inimestega geneetiliselt ja bioloogiliselt piisavalt sarnased. Kõige levinumad hiireliinid biomeditsiinilistes uuringutes on C57/Bl6 (Bl6) ja 129Sv. Käesolev doktoritöö annab ülevaate kahe hiireliini – 129Sv ja Bl6 – erinevustest, mis aitab teadlastel paremini valida konkreetse uurimisülesande lahendamiseks vajalikku hiireliini. Käitumiskatsed näitasid Bl6 hiirte suuremat liikumisaktiivsust. Seejärel vaadeldi ühekordse ja korduva amfetamiini manustamise mõju liikumisaktiivsusele. Amfetamiini rakendatakse prekliinilistes uuringutes psühhootiliste seisundite alusmehhanismide uurimise vahendina. Tulemusena leiti, et Bl6 hiired, kes said amfetamiini ühekordselt, liikusid võrreldes 129Sv hiirtega palju rohkem. Korduv amfetamiini manustamine suurendas liikumisaktiivsust palju enam 129Sv liinis. Tõsi, mitte kõigil 129Sv hiirtel, sest pooltel grupi loomadel jäi läbitud distants samale tasemele ühekordse manustamisega. Ka inimpopulatsioonis ilmneb sarnane mõju erinevus – osal tekib amfetamiini võimsama analoogi metamfetamiini mõjul sõltuvus, teistel aga kujuneb raske psühhoos. Metaboloomika uuringud näitasid, et Bl6 hiirtel on motoorse testiga kohanemisel eelkõige aktiveerunud suhkrutega seotud metabolismirajad, kuid 129Sv hiirtel domineeris rasvade metabolism. Arvestades hiirte käitumuslikku reageerimist amfetamiinile ja geeniekspressiooni tulemusi, võib järeldada, et Bl6 hiirte ajustruktuurides on dopaminergilise süsteemi aktiivsus suurem kui 129Sv hiirtel. Valguekspressiooni uuringute põhjal võivad EGF, ERBB1 ja GRIN1 olla need otsmikukoore biomarkerid, mis on seotud parema kohanemisega Bl6 hiirtel. Kokkuvõttes võib väita, et Bl6 hiireliin näib olevat sobivam uimastisõltuvuse mehhanismide uurimiseks ning 129Sv hiireliin pakub paremaid võimalusi depressiooni- ja psühhoosilaadsete seisundite selgitamiseks.