Browsing by Author "Vdovin, Alexey"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Концепт «глава литературы» в русской критике 1830–1860-х годов
    (2011-07-26) Vdovin, Alexey
    Käesolev doktoritöö keskendub tänapäeva kirjandusteaduse ühele olulisemale probleemile, nimelt kirjanduskaanoni loomisele. Seni on põhjalikult uuritud peamiselt kaanoniloome anonüümseid sotsioloogilisi mehhanisme. Teist olulist tegurit — kirjanduskriitika rolli selle kujunemises pole seni küllaldaselt käsitletud. Kirjanikke edetabelisse seades konstrueerisid kriitikud sünkroonilise hierarhia, mille tipus oli “kirjanduse liider” (glava literatury). Võistluslikkus ning hierarhiate valimine päädis kirjanduskaanonina tuntud ajaloolise fenomeni tekkega. Doktoritöö uurib esimest korda 1830.–1860. aastate vene kirjanduskriitika kultuurilist rolli selles protsessis ning ka “kirjanduse liidri” kriitikakontseptsiooni arengus. Doktoritöö empiiriliseks osaks on uuritava ajastu kirjandusvaidlused, mille käigus nimekad vene kriitikud V. Belinski, A. Grigorjev ja N. Tšernõševski kuulutasid “kirjanduse liidriteks” kirjanikud N. Gogoli ja A. Ostrovski ning kriitiku N. Dobroljubovi. Kuna kirjanduskriitika proovis sel moel kirjandust suunata ja selle tulevikku kavandada, vaatlen “kirjanduse liidri” kontseptsiooni kui kultuurimüüti, mis tekkis rahvuse loomise käigus rahvusliku kirjanduse alusmüüridele. Selline arusaam kriitika rollist (nn romantische Programmatik) pärineb saksa romantismi ideoloogiast, eriti F. Schlegeli teostest, kelle ideede ülevõtmist vene kriitikasse samuti uurib käesolev doktoritöö. Esteetiliste ideede asetamine laiemasse Euroopa konteksti ning selliste esteetika alusmõistete nagu “geenius”, “rahvus” ja “kunstipärasus” ajaloolise semantika uurimine võimaldas selgitada mitmete kirjandusvaidluste lätteid. Doktoritöö tõlgendab uutmoodi Belinski ja Gogoli ning Belinski ja Ševõrjovi kirjandusvaidlusi (1830. aa.), A. Ostrovski näitekirjaniku debüüdi kriitilist arutelu (1850–1852) ning kriitiku N. Dobroljubovi varajase surma vastukaja (1861). Kõik need vaidlused haakuvad peateemaga, milleks on kriitikute pidev võitlus võimu eest kirjandusmaailmas ning õiguse eest konstrueerida kirjanduse tulevikku. Taolise interdistsiplinaarse lähenemise (kaanoniloome uuringud, esteetikakontseptsioonide ajalugu ning ajaloolis-funktsionalistlik meetod) ühisosa võimaldab meil uutmoodi mõista vene kirjanduskriitika ning ka vene kirjanduse ajalugu ja asetada nad Euroopa romantismi konteksti.