Sirvi Autor "Vellak, Kai, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-äärsete lamminiitude taimestiku mitmekesisust mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2010) Metsoja, Jaak-Albert; Paal, Jaanus, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Keskkonnatingimuste muutuste mõju võõr-kõverharjaku (Campylopus introflexus) kasvule
(Tartu Ülikool, 2018) Rebane, Anna-Grete; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida keskkonnatingimuste mõju võõr-kõverharjaku (Campylopus introflexus) kasvule, et saada rohkem infot, kas looduslikele sookooslustele iseloomulike tingimuste taastamine praegustes jääksoodes võimaldaks invasiivse liigi levikut kontrollida. Kontrollitud laboritingimustes uuriti erineva substraadi, valgus- ja veetaseme mõju võõr-kõverharjaku (Campylopus introflexus) ning Eestis laialt levinud raba-karusambla (Polytrichum strictum) biomassi juurdekasvule, võsude pikkuskasvule, külgokste arvule ja pikkusele. Lisaks hinnati nende liikide tärkamisedukust jääksoo levisepangast. Tulemustest selgus, et mõlemad katsealused liigid on laia ökoloogilise amplituudiga. Katsete põhjal võib öelda, et võõr-kõverharjak on raba-karusamblast edukam kiirema kasvu ja levimisvõime poolest, kuid mõlemad liigid on väga suure kohanemisvõimega erinevates ja muutuvates keskkonnatingimustes toimetulemiseks. Võõr-kõverharjaku levikut võib aidata kontrolli alla saada jääksoode taastaimestamine. Levisepanga katsest selgus, et võõr-kõverharjak kasvas turbasubstraadist välja väga rohkearvulise ja elujõulisena, kuid turbasammalde kiht mõjus tema tärkamisele takistavalt. Eelneva põhjal võib väita, et keskkonnatingimuste parandamine jääksoodes, soode taastamine ja jääksoode taastaimestamine aitab ohjeldada ka ökoloogiliselt tolerantse invasiivse võõrliigi – võõr-kõverharjaku levikut.
Saaremaa lodumetsade liigiline koosseis ja nende struktuuri kujundavad keskkonnatingimused
(2006) Vahar, Eneli; Vellak, Kai, juhendaja; Paal, Jaanus, juhendaja
Sammalde kasvu mõjutavatest teguritest: katse kolme madalsooliigiga.
(Tartu Ülikool, 2014) Tusti, Tiina; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Sammalde võõrliigid Eestis ja Euroopas: ökoloogilised nõudlused, kasvubioloogia ning leviku iseärasused
(Tartu Ülikool, 2016) Rebane, Anna-Grete; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade sammalde võõrliikidest Euroopas ja Eestis. Tähelepanu pööratakse liikide ökoloogiale, kasvubioloogiale, levikule ja levimisviisidele. Võõrliikidest võivad soodsates tingimustes saada invasiivsed liigid. Invasiividest käsitletakse põhjalikumalt kaht kiire levimisvõimega samblaliiki, mille levik on hästi dokumenteeritud: Orthodontium lineare Schwaegr. ja Campylopus introflexus (Hedw.) Brid. Arutletakse ka sammalde võõrliikide tõrjemeetmete efektiivsusest ning inimmõjust sammalde globaalsele levikule.
Soosammalde levisepank: mitmekesisus ja tähtsus soode taastamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Heinleht, Triina; Vellak, Kai, juhendaja; Sepp, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Taimestiku mitmekesisus Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitudel: jõgede veerežiimi ja niitmise mõju
(Tartu Ülikool, 2007) Metsoja, Jaak-Albert; Paal, Jaanus, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Taimkatte taastumise dünaamikast ja seda mõjutavatest teguritest jääksoo korrastamisel Tässis
(Tartu Ülikool, 2014) Anier, Triin; Karofeld, Edgar, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Turbasammalde kasvu mõjutavad tegurid ning ülevaade kasvu mõõtmise meetoditest
(Tartu Ülikool, 2017) Karro, Elina; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Turbasammalde roll soode taimekooslustes ja sõltuvus inimtegevusest
(Tartu Ülikool, 2014) Pohla, Karin; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Vegetation dynamics in floodplain meadows: influence of mowing and sediment application
(2016-09-12) Metsoja, Jaak-Albert; Zobel, Martin, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Lamminiidud ehk luhad on jõeäärsed, kevadise suurveega üleujutatavad niidud. Oma viljaka mulla ja lopsaka taimekasvu tõttu on nad ajalooliselt olnud väärtuslikud heinamaad. Tänapäeval ohustab Eesti luhtade elurikkust niitmise lakkamine ja sellele järgnev võsastumine. Võsastunud luhad muutuvad sobimatuks nii niidutaimedele kui ka mitmetele luhaga seotud linnuliikidele ning luhal kudevatele kaladele. Oma doktoritöös uurisin, kuidas paarkümmend aastat hooldamata ja osaliselt võsastunud luhtadel taimkate taastub, kui niitmist taas alustada. Niitmine muudab taimkatte madalamaks ning loob paremad valgustingimused madalakasvulistele taimedele, kes ilma inimese abita kõrgekasvulistega konkureerida ei suuda ning niidult kaovad. Leidsin, et kümneaastase niitmise järel soontaimede liigirohkus taastatud luhtadel suurenes, ja seda eelkõige kuivemates taimekooslustes. Liigirikkuse tõusu tagas niitmise ja heina koristamisega kaasnev taimse varise ehk kulu eemaldamine, mille mõju oli olulisem kui heinaga luhast väljakantavate toitainete oma. Ühel multšitaval uurimisalal (hein hekseldati ja jäeti maha) langes väiksekasvuliste rohundite arvukus madalamale kui hooldamata alal – see on üks võimalik tõestus antud hooldamisvõtte sobimatusest. Hooldamisefektiivsuse hindamiseks pakkusin välja ka mitmeid indikaatorliike ehk taimi, kelle esinemine luhaniidul viitab kas hooldatud või hooldamata aladele. Lisaks maapealsele taimestikule uurisin ka luhamullas olevaid taimeseemneid, sest mulla seemnepank võib mõnel puhul niitude taastamisel oluline olla. Leidsin, et ka 25 aastat hooldamata olnud luhtadel moodustub seemnepank kahe kolmandiku ulatuses luhtadele omastest niiduliikidest, mis julgustab luhaniitude taastamisel enam tähelepanu pöörama ka mullas leiduvatele seemnetele. Loodusliku ülejutusrežiimiga luhtadel on väga oluliseks taimeleviste kandjaks ka vooluvesi, mis ühe aastaga tõi uurimisaladele 85 taimeliiki, keda seal enne ei esinenud. Doktoritöö näitas, et luhaniitude taastamiseks on Eesti oludes olemas piisavalt taimeliikide leviseid nii taimkattes kui mullas ning üleujutusvesi on liikidele oluline levikuvektor. Kohane hooldamine koos heina äraveoga tagab luhtadel mitmekesise taimkatte ja aitab säilitada väärtuslikke ökosüsteeme.