Sirvi Autor "Vels, Martin" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Mobiilse farmatseutilise infokeskkonna arendus(Tartu Ülikool, 2011) Vels, Martin; Norbisrath, Ulrich; Uibokand, Siim; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKirje Tarkvara analüütiliste HPLC protseduuride valideerimiseks(Tartu Ülikool, 2013) Vels, Martin; Dumas, Marlon; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutNii akadeemilised kui tööstusvaldkonnad vajavad pidevalt efektiivseid ja töökindlaid meetodeid erinevate ainete analüüsimiseks kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC) abil. Selleks, et olla kindlad, et need meetodid on sobivad selle jaoks, milleks nad on kavandatud ning oleksid nii töökindlad ja laialt kasutatavad kui võimalik, tuleb need meetodid valideerida sobivate valideerimisjuhendite abil. Valideerimisprotsess on tihti aja- ning töömahukas, mis hõlmab endas mitmeid samme: mahuka, kuid sageli üldise valideerimisjuhendi lugemine, parajasti asjakohast valideerimisjuhendi osade kindlaks tegemine, kindlate karakteristikute mõõtmine, kindlate statistiliste arvutuste tegemine kogutud andmete baasil ja viimaks valideerimisraporti koostamine. Kuna seda tööd tehakse käsitsi, siis kulutab see palju väärtuslikku aega ning raha, mida võiks kasutada tegelike analüütiliste protseduuride parendamiseks. Selleks, et eeltoodud olukorda leevendada, loodi käesoleva magistritöö käigus tarkvaralise tööriista töötav prototüüp, mis aitab kasutajatel analüütilise protseduuri valideerimiseks kuluvat aega ning töövaeva kokku hoida. Prototüüp teostab ühe kindla valideerimisjuhendi (The International Conference of Harmonization Harmonized Tripartite Guideline) ja lubab kasutajatel luua valideerimiskirjeid, sisestada kindlate karakteristikute jaoks vajalikke andmeid, sooritada sisestatud andmetega statistilisi arvutusi ja luua eelnevalt sisestatud andmete ja arvutuste baasil lõpparuande. Tööriist on loodud laiendamisvõimalusi silmas pidades. Täpsemalt saab täiendavate konfiguratsioonifailide abil lisada uusi valideerimisjuhendeid ning samuti saab aruande genereerimiseks vajalikke komponente juurde lisada, et muuta tööriist uute nõudmiste jaoks sobivaks. Laiendamisvõimalused on suuresti saavutatud, kasutades ära ideid dünaamiliste vormide genereerimiste mudelitest, mis lubavad väljade nähtavuse ja vormi täitmistingimuste defineerimist nii iga üksiku välja kui väljade grupi jaoks. Kuna käesoleva magistritöö käigus loodud tarkvaralise tööriista järele on olemas reaalne vajadus, siis arendatakse seda edasi, lisades uusi valideerimisjuhendeid, implementeerides uut funktsionaalsust ning parendatakse üldist tarkvara kasutatavust.