Sirvi Autor "Velsker, Mart" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Andrus Kivirähki lasteraamatute retseptsiooni tunnusjooned
(Tartu Ülikool, 2021) Harend, Helina; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö annab ülevaate Andrus Kivirähki lasteraaamtute retseptsioonist, tema lasteteostele iseloomulikest ja retseptsioonis korduvatest sisuelementidest ning sellest, miles seisneb Kivirähki fenomen lastekirjanikuna. Töö eesmärk on analüüsida, milline on olnud Andrus Kivirähki lasteraamatute vastuvõtt ning mis teeb Kivirähkist populaarse lastekirjaniku.
Inspiratsiooni stiimulid isiklikus luulealbumis
(Tartu Ülikool, 2020) Säär, Karol; Merilai, Arne; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistriprojekti eesmärk on uurida inspiratsiooni algeid ja luuletaja loomepsühholoogiat isiklikust autorifenomenoloogilisest vaatepunktist lähtuvalt ning dokumenteerida isikliku kogemuse kaudu inspiratsiooni stiimuleid, kasutades motiveerivaks asjaoluks kohustust luua nende põhjal tekst. Üldiselt vaatlevad tekstiloojad oma loomingut tagasivaateliselt, kuid projekti raames oli mul võimalus teha seda paralleelselt tekstide tootmisega, seda nii päeviku pidamise kui veidi peale teksti valmimist koostatud „saamisloo“ vormis. Projekt kestis kokku poolteist aastat, alates 2018. aasta oktoobril ning lõppedes suuremas osas 2020. aasta aprillil, mil album valmis.
Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
(2014-04-28) Velsker, Mart
Lõunaeesti kirjanduse ajaloo põhjalikud käsitlused seni puuduvad, algust on tehtud lühematega. Väitekiri uurib ühelt poolt, kuidas on lõunaeesti kirjanduslugu seni vaadeldud, ning teiselt poolt, kuidas seda oleks edaspidi otstarbekas kirjutada. Lõunaeesti kirjandus on muutunud eraldi uurimisobjektiks alates 1980. aastate lõpust, varem on seda esitatud peamiselt vaid väikse allteemana eesti kirjanduse mõtestamise raames. Uurimise iseseisvumine eeldab mõistete ja üldiste kõnelemisviiside muutumist. Lõunaeesti kirjanduse mõistet on piiritletud mitmel moel – keele- ja kohakeskselt, laiemalt ja kitsamalt. Nende määratluste alusel sünnib arusaam kirjandusloo objektist. Oluliselt on nii mõistekasutust kui ka kirjandusloo kontseptualiseerimist mõjutanud Kauksi Ülle tööd. Tema on artikli vormis visandanud esimese võru kirjanduse ajaloo, arvestades selles ka avaramat lõunaeestilise traditsiooni tausta. Kauksi Ülle käsitluses on keel valitud ootuspäraselt esmaseks (kuigi mitte ainukeseks) eristavaks tunnuseks. See lahendus lähtub tõsiasjast, et Lõuna-Eestis kasutatav keelekuju erineb selgelt põhjaeestilisest pruugist. Väitekirja põhiosa moodustavad seitse artiklit, mis lähenevad teemale nelja erineva nurga alt. Esiteks on antud ülevaade seni tehtud töödest, teiseks on arutatud võimalusi käsitleda lõunaeesti kirjanduslugu seoses laiema kontekstiga, näiteks kohaliku kultuuriloo või eesti luuleloo taustal, kolmandaks on vaadeldud kultuuri-, keele- ja kirjandusloo esitamise võimalusi ilukirjanduslikus tekstis ning lõpuks on mudeldava katsena läbi jutustatud Tartu linna Karlova linnaosa ajalugu. Katse kinnitab ja iseloomustab kohakeskse kirjandusloo esitamise võimalikkust, kuid arvestatavaid vaatenurki on samas kindlasti mitmeid. Väitekirjas lõpuks pakutud kirjandusloo kirjutamise variandid lähtuvadki erinevatelt alustelt, ühendavaks jooneks on neil kesksele narratiivile toetuvate mudelite eelistamine.