Sirvi Autor "Ventsel, Andreas, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

5G ohtude diskursuse konstrueerimine Eesti meedia näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Tubelt, Ene; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Antiteetiline identiteediloome kui strateegiline narratiiv
(Tartu Ülikool, 2020) Tamm, Daniel; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Artistic practices on the service of the counter-hegemony: the case of contemporary Russian artist Pyotr Pavlensky
(Tartu Ülikool, 2019) Stanislav, Yevstifeyev; Ventsel, Andreas, juhendaja; Damčević, Katarina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The writing and completion of this thesis would not have been possible without support of my supervisors Dr. Andreas Ventsel and Katarina Damčević. I want to express my gratitude which is beyond any words for the eternal patience of Andreas and Katarina. I also want to thank the University of Tartu for giving a chance for pursuing master degree in the program of the European Union and Russian studies. A special thanking word I want to dedicate to my mother Yekaterina who has been supporting me all the way through the period of my studies, to my friends Dinara Pisareva who inspired me to apply for European Union and Russian studies program, Dinara, Aizhan, Yoko, Daniil, Ainur, Caio and Ariel for their encouragement, to my beloved colleagues Valeria, Alesi, Hilda, Dainis, Bryan, and to my family Andrey, Ol'ga, Talgat, Alexander, Ruslan and Lena for their love and kind words. I want to thank my dearest partners and closest friends Oleg Ivanov and Nikita Naumov for being so supportive in multiple ways.
Auditooriumi konstrueerimine sotsiaalreklaamis
(Tartu Ülikool, 2014) Simson, Tõll; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Comparison of governmental approaches to counter Russian information influence in the Baltic states
(Tartu Ülikool, 2021) Voltri, Johannes; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Numerous studies on information influence activities such as mis- and disinformation or inauthentic behaviour on social media have been published in recent years, mainly concentrating on the prevalence, characteristics and causes. Yet, comprehensive research of how governments manage this “information disorder” has remained largely on the sidelines, contributing to a dearth of knowledge when it comes to adequate responses to information influence activities. The study seeks to contribute to this literature by focusing on Baltic reactions to Russian information influence. The main aim of the thesis is to examine and compare Estonian, Latvian and Lithuanian governmental approaches to responding to Russian information influence activities. Main strategic documents were analysed, and state officials interviewed to obtain a comprehensive understanding of how the Baltic states deal with information influence in general and which countermeasures the three countries have undertaken, concentrating on the setup of strategic communication, media literacy in formal education and media policy. In order to make sense of various strategies democracies might opt for, an analytical framework by Hellman and Wagnsson (2017) was used. The focus of the research is on governmental action, excluding media and third sector activities such as independent fact-checking or educational projects. The author argues that albeit in general the Baltic states approach countering Russian information influence similarly, the understandings diverge on the extent to which the state should regulate the media to achieve its goals. Compared to Estonia, Latvia and Lithuania seek to actively shape the media environment, either through media support measures to encourage media literacy and raise awareness or by restricting access to Russian television channels to respond to incitements of hatred. Estonia, on the other hand, has fared better in developing Russian-language public media as an alternative to still influential Russia’s information space. More broadly, the author suggests that governments respond to information influence activities first by implementing regulations and secondly by raising awareness.
Detotalization and retroactivity: black pyramid semiotics
(2021-01-27) Bennett, Tyler James; Kull, Kalevi, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja üldiseks probleemiks on semiootika integreeritavus. Detotalisatsioon kirjeldab semiootikatraditsiooni, mille kohaselt suletud terviklikkus pole võimalik, ning mis oma põhiliste teoreetiliste koordinaatidena näeb psühhoanalüüsi, ideoloogia kriitikat ja strukturaalset semioloogiat. Oluliseks analüüsivahendiks on autori poolt välja töötatud nn “musta püramiidi” skeem-mudel, mille abil otsitakse vastust küsimusele: kuidas saab puhtdiferentsiaalne, erinevustel põhinev (internaalne) süsteem suhestuda välisega (eksternaalsega)? Järgnevalt jõutakse semiootikas esineva subjektiivse relativismi kriitikani ja võetakse kasutusele retroaktiivsuse mõiste, mille kaudu kirjeldatakse väliseid mõjusid. Semiootika osavaldu vaadeldakse retroaktiivsuse toimimise aspektist. “Musta püramiidi” skeem-mudel ühendab hübriidselt Peirce’i ja Hjelmslev’ semiootikat, integreerides Peirce’i detotalisatsiooniga. Skeem eristab märgifunktsiooni ja märgiproduktsiooni ala ning selle jaotuse kaudu sulandab Peirce’i trihhotoomia kokku Saussure’i dihhotoomiaga. Taolisel sünteesil on kaks eelist. Esmalt on detotalisatsiooni subjektivistlik relativism ankurdatud kognitiivsemiootika ja biosemiootika empiiriliste ja loogiliste rakenduste poolt. Teisalt on kognitiivsemiootika ja biosemiootika rikastatud retroaktiivsuse tekstiliste protseduuridega, mis võimaldab ligipääsu välisele ilma märgi määratlust kahjustamata. Seeläbi on olemas artikulatoorse alusmaatriksi teaduslik seletus, kuid samuti vajadus teaduslikus semiootikas detotalisatsioonile iseloomuliku tekstuaalse eksperimenteerimise järele. Just retroaktiivsus on see ühendav mõiste, mis seob kaks semiootika lahusolevat valda. Integreerides ka kognitiivsemiootika ja biosemiootika detotaliseeritud semiootika pildile, pakub väitekiri kokkuvõttes mittereduktiivse ja empiirilise vastuse relativismi probleemile semiootikas, säilitades seejuures semiootika teoreetilise terviklikkuse ja pakkudes välja ühtse metakeele killustatud sotsiaalteaduste tarbeks.
Justifying war: Russian federal subjects as an intermediary, 2022–2024
(Tartu Ülikool, 2024) Liles, Carl; Makarychev, Andrey, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
How do the heads of Russian federal subjects justify the invasion of Ukraine and its consequences to their constituents? This thesis studies how the regional governments of the Russian Federation justify the consequences of the full-scale invasion of Ukraine to their constituents in the period of February 2022 to February 2024. In the advent of the decision of the Russian federal government to commit to a full-scale invasion of Ukraine on February 24 2022, and the then subsequent partial mobilization on September 21 2022, the regional governments have found themselves in increasingly difficult circumstances when balancing the demands of the federal center with those of the general populace. In a system of authoritarian federalism where almost all of the governors owe their positions to President Vladimir Putin, yet are also obliged to sufficiently meet the needs of their constituents lest they be removed or lose in the next election, Russia’s governors must placate the demands of the federal government for material assistance, soldiers, and political support while continuing to provide essential services to a majority of the general population who are either disinterested in contributing to the war effort, or are opposed to the war. To understand how Russia’s governors navigate these opposing interests, I conducted a post-structuralist discourse analysis of the Telegram channels of the governors of five Russian regions spanning the first two years of the full-scale invasion, as well as the three key speeches of Vladimir Putin announcing the full-scale invasion and the partial mobilization. My analysis found that while the governors stay within the bounds of Putin’s discourse, they selectively employ and omit key legitimization strategies used by Putin, such as historical rationalizations and hostile portrayals of Ukraine and the collective West. The results suggest that further research is needed to determine the extent of these irregularities and theorize causal explanations for them.
Kommunikatsiooni semiootilised funktsioonid mängus
(Tartu Ülikool, 2014) Savi, Terje; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Male kui kultuuriteksti jõujooni euroopalikus kultuuris
(Tartu Ülikool, 2016) Uibos, Andre; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Men's clothing brands: the construction of identity on the basis of nostalgia
(Tartu Ülikool, 2013) Ahtijainen, Julia; Ventsel, Andreas, juhendaja; Netchvolodov, Gleb, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Mitte-identifikatsiooniline poliitika ja poliitiline subjekt
(Tartu Ülikool, 2013) Puumeister, Ott; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
On biopolitical subjectivity: Michel Foucaultʼs perspective on biopolitics and its semiotic aspects
(2018-10-30) Puumeister, Ott; Ventsel, Andreas, juhendaja; Monticelli, Daniele, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuidas suhestuvad omavahel eluprotsessid ja tähendusloome? Biosemiootilisest vaatenurgast lähtudes võib elu määratleda semioosi alusel. Elutus maailmas tähendust ei eksisteeri. Tähenduste maailma ning elusa sfääri kokkulangevus muudab üllatavaks asjaolu, et biopoliitika ja biovõimu mõisteid on semiootikas niivõrd vähe käsitletud. Ometi on Michel Foucault' – nende mõistete kasutuselevõtja – üldisem võimukäsitlus poliitilise semiootika arengu oluliseks mõjutajaks. Doktoritöö eesmärgiks on uurida biopoliitika ja semiootika võimalikke ühenduspunkte. Sobivaimaks vaatepunktiks selle täitmiseks on Michel Foucault' oma. Tema arusaam biopoliitikast kui normalisatsiooni alusel toimivast valitsemisloogikast annab võimaluse tõlgendada elu haaramist võimu dispositiividesse või -aparaatidesse subjektide konstrueerimisena. See tähendab, biopoliitilises valitsemises konstrueeritakse normaliseeritud ning normaliseeritavat subjektsust. Aktiivne subjektivatsioon – eneseloome – toimub vastusena juba eksisteerivatele ja normaliseeritud subjektipositsioonidele. Normid on aga alati semiootilised vahendused, normide loomine on märgiline protsess. Normaliseeritud subjektsuse (subjektistamine) ja aktiivse eneseloome (subjektivatsioon) vahelist dialektilist suhet ei tohiks taandada ühele või teisele poolusele. Mõlemad protsessid on olulised, mõistmaks biopoliitikat just nimelt poliitikana, teisisõnu, protsessina, mille käigus konstrueeritakse ühiskondlikke suhteid ning olemisviise ning milles vastupanu on võimalik. Elu haaramine võimu dispositiividesse, või selle töö tõlgenduse alusel, inimeste kui elusolendite omailmade struktureerimine, on poliitiline protsess, mitte lihtne ühepoolne modifitseerimine või vägivallasuhe. Selline arusaam võimaldab meil biopoliitikast semiootilistes terminites kõnelda. Ometi ei tohiks (bio)semiootikat käsitleda kõikvõimsa kontseptuaalse vahendina, mille alusel oleks võimalik elu ja poliitika omavaheliste suhete täielik äraseletamine. Ehkki (bio)semiootilised mõisted nagu semiootiline lävi ja omailm on nii mõnestki aspektist kasulik ja vajalikud, võivad nad mõnikord ise olla kaasatud elu politiseerimisse. Mistõttu on kasulik igat elust kõnelevat teadust vaadelda ka biopoliitika-analüüsi kriitilisest perspektiivist.
Piir riiklike üksuste enesekirjelduses: piiri ja teise kujutamine Küprose ja Põhja-Küprose turismiinfo kaartidel
(Tartu Ülikool, 2017) Lall, Tiina; Remm, Tiit, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
The Semiotic Construction of Identities in Hypermedia Environments: The Analysis of Online Communication of the Estonian Extreme Right
(2016-07-01) Madisson, Mari-Liis; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Väitekiri keskendub paremäärmusliku võrgusuhtluse ning selle vahendusel toimuvate identiteediloomeprotsesside semiootilisele uurimisele. Nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka mitmed akadeemilised tööd on välja toonud, et tänapäevases vähemuste õigusi tunnustavas maailmas toimub kõige aktiivsem ksenofoobsete ja rassistlike ideede koondumine ning paremäärmuslike kogukondade moodustumine eelkõige internetis. Semiootika metakeel võimaldab paremäärmusliku suhtluse relatsioonilist mõtestamist, mis võtab arvesse rahvusradikaalsete sõlmekeste omavahelistes interaktsioonides kujunenud tähendushierarhiaid kui ka nende dünaamilist suhestumist laiema sotsiokultuurilise kontekstiga. Tuginedes eesti paremäärmuslikus võrgustikus läbi viidud mitteosalevale vaatlusele, teiste uurimuste tulemustele ning kultuurisemiootika kontseptuaalsetele alustele, keskendub siinne doktoritöö neljale allteemale, mis aitavad avada rassistliku ja ksenofoobse tähendusloome võtmeaspekte. Esiteks selgitan paremäärmuslikku tähendusloomet organiseerivad dominantseid seosteraamistikke, mis suunavad nii konkreetsete sündmuste tõlgendusi kui ka nende seostamist kogukondliku mäluga. Teiseks avan semiootilisi mehhanisme, mis võimaldavad pealtnäha paradoksaalseid paremäärmuslikke enesekirjeldusi, kus põimitakse rassistlikke ja ksenofoobseid vaated ühiskonnas üldaktsepteeritud liberaaldemokraatia ja multikulturalismi diskursustesse kuuluvate tähistajatega, nagu õigus võrdsele kohtlemisele, vähemuste kaitse, sõnavabadus jne. Kolmandaks näitan, millised paremäärmuslikku tähendusloomet määravad ja suunavad dominandid viivad polariseeruva ja olemasolevaid stereotüüpe taastootva kajakambrisuhtluseni. Neljandaks avan uue maailmakorra (NWO) vandenõuteooriate rolli paremäärmuslaste enesekirjeldustes kui ka ühiskondlike sündmuste ja nähtuste mõtestamisel. Lisaks osutatud fookustele keskendub käeolev doktoritöö ka üldise teoreetilise raamistiku väljaarendamisele, mis lubab avada vandenõuteooriate semiootilist tähistamisloogikat ka väljaspool paremäärmuslikku suhtlust. Samuti selgitan e-Eesti identiteedidiskursust, mis seob tänapäevased info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad tugevalt konkreetsete väärtuste ning ühiskonnavisioonidega. E-Eesti diskursusel on tähtis roll nii riigi ametlikes enesekirjeldustes kui ka mitmesuguste perifeersemate sfääride identiteediloomes.
Semiotics of hate speech and contested symbols: the “Za dom spremni” Ustaša salute in contemporary Croatia
(2023-05-10) Damčević, Katarina; Ventsel, Andreas, juhendaja; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib vaenukõnet ja vaidlustatud sümboleid ümbritsevaid tähendusloome mustreid Horvaatia kontekstis, keskendudes saluudile Za dom spremni („Kodumaa jaoks valmis“), mida kasutas fašistlik Ustaša liikumine Teise maailmasõja ajal. Töö toetub peaasjalikult kultuurisemiootikale, mis võimaldab saluuti käsitleda konkreetse mudeli või tõlgendusliku raamina sotsiaalsest tegelikkusest ning analüüsida sellega seonduvaid dominantseid tähendusloome hierarhiaid. Za dom spremni oli Iseseisva Horvaatia Riigi – 1941.–1945. aastani eksisteerinud natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia marionettriik – ametlik saluut. Valitsev Ustaša režiim kasutas saluuti dokumentides ja deklaratsioonides, mis kuulusid genotsiidse poliitika ajamise juurde, mis päädis serblaste, juutide, romade ja eri rahvustest antifašistide massimõrvaga koonduslaagrites, vanglates ja teistes hukkamispaikades. Ehkki sotsialistlik Jugoslaavia saluudi keelustas, kerkis see Horvaatia iseseisvussõja aegu (1991–1995) taas esile, kui Ustaša liikumist hakati laialdasemalt rehabiliteerima. Jugoslaavia lagunemisest ja 1990ndate sõjast alates omastasid saluudi paremäärmuslikud poliitikud ja grupid selle konflikti sümbolina. Tihtipeale kasutatakse saluuti, et võimendada ühepoolset versiooni ajaloost ja sõjajärgsest riiklikust identiteedist ning et mobiliseerida valijaid ja propageerida poliitilisi agendasid. Doktoritöö keskendub kolmele saluudi kasutamise juhtumile. Esiteks analüüsib töö Horvaatia paremäärmuslikke Facebooki lehti ja uurib Ustaša saluudiga seostuvat kõnet, et näidata, kuidas esmapilgul ebajärjekindlatest ja vasturääkivatest elementidest moodustub koherentne identiteedidiskursus. Teiseks uurib töö neid suundi, mille võttis tähendustamine seoses sellega, kui saluut sai osaks 1990ndate sõjale pühendatud vastuolulisest mälestustahvlist. Sellega pakub töö välja laiema raami tähendusloomele, et süvendada arusaamist saluudi semiootilisest loogikast ning et näidata selle kasutusvõimalusi säilitamaks sümboolseid jaotusi, takistamaks dialoogi ja aitamaks kaasa vaenlase/Teise diskursiivsele konstrueerimisele. Kolmandaks analüüsib töö saluuti ümbritsevat diskursust, mis kerkis esile kahe riikliku mälestusürituse järellainetusena. Analüüs näitab, kuidas Horvaatia sõjajärgset identiteeti põhistavale võidu ja algupära diskursusele pretendeerivad eri poliitilised jõud ning kuidas see diskursus reguleerib 1990ndate sõja pärandit ümbritsevat tähendusloome sfääri. Za dom spremni saluut on mitmekihiline uurimisobjekt, mis peegeldab sõjajärgseid identiteediloome protsesse ja katseid minevikuga toime tulla, olles samas identiteedi kinnitamise ja ideoloogilise vaidlustamise mehhanism.
Signification-switch in the context of The passion of Joan of Arc-film
(Tartu Ülikool, 2014) Kataja, Ville-Matti Aleksi; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Structural units of mass culture mythology: a cultural semiotic approach
(2019-10-28) Zaporozhtseva, Lyudmyla; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekiri keskendub tänapäeva massikultuuri tekstides ilmnevate müütide ja nende semiootiliste mehhanismide uurimisele. Ehkki müüte ja ka massikultuuri tervikuna on erinevate distsipliinide vaatenurkadest palju käsitletud, pole aga uurimusi, mis tegelevad massikultuuri mütoloogia süstematiseerimisega ja müütiliste markerite semiootilise määratlemisega. Käesoleva dissertatsiooni teema ei ole huvipakkuv üksnes üldteoreetilisest, filosoofilisest, antropoloogilisest ja semiootilisest vaatenurgast, vaid ka praktilistel põhjustel. Usun, et suudan oma töös veenvalt näidata, et massikultuuri müütide semiootiliste mehhanismide uurimine ja tuvastamine on rakendatav turundussemiootika ja sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonnas. Oma dissertatsioonis võrdlen esmalt massikultuuri mütoloogiat sotsioloogilisest, filosoofilis-antropoloogilisest ja semiootilisest perspektiivist. See võimaldab mul kombineerida kaht peamist müüdiuurimise epistemoloogilist lähenemist ja käsitleda müüti ühelt poolt kui terviklikku meta-kontsepti, teiselt poolt aga läheneda müüdile kui kultuuritekstile. Lähtudes loodud raamistikust analüüsin oma töös erinevaid massikultuuri tekste ja keskendun massikultuuri mütoloogia kõige levinumate ja püsivamate struktuuriüksuste tuvastamisele. Kuidas määratleda müüdi väiksemat ühikut? Selle piiritlemisel tuginen müüdi kahele strukturaalsele printsiibile: eemilisele ühikule (ingl.k emic unit), mida tähistan mütologeemi mõistega ja hübriidsele ühikule (ingl.k hybrid unit), mida tähistan müteemi mõistega. Analüüsi käigus toon välja järgmised mütologeemid: Saatus, Teekond, Maailmakõiksus, Katastroof, Kuldajastu ja Emake Loodus ning müteemid: Transformatsioon ja Tagasitulek. Lisaks nimetatud mütologeemide ja müteemide eristamisele toon välja, mis on nende väärtus ja funktsioon mütoloogilises diskursuses. Saatus ja Teekond aitavad indiviidi elu integreerida tervikusse. Emake Looduse mütologeem seostub inimese eksistentsiaalse autentsuse- ja identiteediotsingu vajadusega. Maailmakõiksuse, Katastroofi ja Kuldajastu mütologeemid konstitueerivad aga inimese aeg-ruumilise mineviku-oleviku-tuleviku kolmiksuhte. Viimased seostuvad inimlike küsimustega maailma algupära, mineviku nostalgia ja tulevikuhirmude kohta. Trasformatsiooni müteem osutab aga ime ideele ja Tagasituleku müteem inimese semiosfääri aeg-ruumilisele teljele, korrastusele. Töö viimane peatükk rakendab dissertatsioonis arendatud teoreetilist raamistikku konkreetsetes juhtumiuuringutes. Esimene neist on pühendatud Ukraina poliitiku Darth Vaderi TV-poliitturunuduse analüüsile ning seal ma näitan, kuidas arhetüüpsed müüditähendused poliitilise narratiivi ülesehitusse kaasati. Teine juhtumuuring keskendub konkreetse brändi väljatöötamisele, mille ma tegin koostöös Venemaa tuntud popartisti Manizhaga ja kus ma rakendan Emake Loodus mütologeemi. Mütologeemide ja müteemide edasine uurimine võiks avada uusi semiootilisi markereid ja laiendada sellega semiootika rakendusvaldkonda ning aidata ühtlasi paremini mõista kultuuri mütoloogilist alust.
Towards a semiotization of radical alterity: the endeavor of transhumanism in becoming posthumanist
(Tartu Ülikool, 2013) Koncul, Ana; Ventsel, Andreas, juhendaja; Rattasepp, Silver, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Võimu mõjude kirjeldamine - objektiivsed ja subjektiivsed huvid latentsetes konfliktides : kolmanda dimensiooni mõistmine ja praktiline kasulikkus
(Tartu Ülikool, 2013) Pärnpuu, Rao; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Workings of Mustafa Kemal Atatürk’s Cult of Personality in 20th Century Turkish Modernity
(Tartu Ülikool, 2015) Uslu, Mehmet Emir; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut