Browsing by Author "Viitso, Tiit-Rein, juhendaja"

Now showing 1 - 7 of 7

Eesti regulaarne ja irregulaarne verb
(Tartu Ülikool, 1990) Help,Toomas; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja; Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
„Fōru ī aina oy wiþr Aistland“: soome keeles puuduvatest muinaspõhja laenudest eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2016) Tõnnov, Mihkel; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja; Junttila, Santeri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteem
(2017-09-29) Saar, Eva; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja; Heinsoo, Heinike, juhendaja; Prillop, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Isuri keelt on võrreldes teiste läänemeresoome keeltega seni suhteliselt vähem uuritud. Esimene ja ühtlasi käesoleva hetkeni viimane teadustöö, kus esitatakse isuri keele noomeni ja verbi muuttüübid, pärineb 19. sajandist. Väitekirjas kirjeldatakse väikese kõnelejaskonnaga läänemeresoome keele, isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteemi noomeni ja verbi muuttüüpide tuvastamise ja näiteparadigmade esitamisega. Autori poolt välitöödel kogutud keeleaines täiendab eelnevaid isuri keele morfoloogiakäsitlusi. Isuri keeles varieeruvad nii suur osa sõnatüvedest kui ka muutelõppudest. Variatiivsus ei ole keele rikkusena tekkinud iseenesest, vaid tuleneb sõna kui terviku kunagisest struktuurist ning häälikulisest koostisest. Uurimuses antakse ülevaade Soikkola murde noomeni ja verbi grammatilistest kategooriatest ning kirjeldatakse, milline peab olema sõna ehitus selleks, et ta saaks väljendada konkreetseid grammatilisi tähendusi: millised tüve teisendused on selleks vajalikud, millised on muutelõpud ja nende liitumistingimused erineva struktuuriga sõnadel. Noomeni ja verbi muuttüübid tuvastatakse erinevatel liigitusalustel põhinevate lähteklassifikatsioonide kaudu. Seejuures on selgitatud ka seda, milliste sõnavormide moodustus on üksteisest tuletatav. Läänemeresoome keelte sõnamuutmissüsteemide kirjeldamisel on üheks traditsiooniliseks liigitusaluseks astmevaheldus, mille ulatus on keeliti erinev. Isuri keele Soikkola murdes ei piirdu konsonandivaheldus sõnade muutmisel pelgalt klusiilide astmevaheldusega pearõhulise silbi piiril. Soikkola murre on põhjaeesti, lõunaeesti ja liivi keele kõrval üks keerulisemaid ja iseäralik mitmete eri tüüpi geminatsiooni- ja tugevnemisnähtuste poolest ja nende koosesinemise tõttu paradigmas. Sõna sisekonsonantide vaheldusele lisanduvad veel muud tüvede ja muutelõppude varieerumist mõjutavad reeglipärased muutused, mis omavahel kombineerudes annavad tulemuseks suhteliselt suure arvu muuttüüpe: 179 noomeni muuttüüpi ja 113 verbi muuttüüpi
Kestussuhted liivi keeles
(2006) Tuisk, Tuuli; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja; Seilenthal, Tõnu, juhendaja
Kuramaa liivi keele kõneviiside süsteem eesti ja läti keele taustal
(2010-08-24) Krautmane, Ērika; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Soome-ugri osakond; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja
The 2nd past in the Permic languages: form, function and a comparative analysis from a typological perspective
(2004) Siegl, Florian; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja
Võõrnimed eestikeelses tekstis
(2005) Päll, Peeter; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja