Sirvi Autor "Vikat, Mairit" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje CSS raamistiku kasutamine veebilehe kujunduse loomisel(Tartu Ülikool, 2010) Vikat, Mairit; Nellis, Gunnar; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKäesolevas töös esitati ülevaade veebilehtede kujundamiseks mõeldud CSS keelest ning CSS raamistikest. Kirjeldati CSS raamistike olemust ja võimalusi, eeliseid ja puuduseid. Töö eesmärk oli praktiliste näidete põhjal välja selgitada võimalikud erinevused ja probleemid veebilehe loomisel ilma kujundusraamistikuta ning kujundusraamistikuga. Selleks loodi bakalaureusetöö raames kaks näitelehte - üks lihtsama ning teine keerulisema ülesehitusega. Mõlemad veebilehed kodeeriti esmalt ilma CSS raamistikuta ning seejärel vabavaralist CSS raamistikku Blueprint kasutades. Eelnevalt fikseeriti ka nõuded, millele loodavad veebilehed vastama pidid. Näitelehtede loomisel kirjeldati tekkinud olulisemaid probleeme ning otsiti neile lahendused. Valminud veebilehtedel uuriti HTML ja CSS failide suurust ning failide HTTP-päringute kogumahtu ja lehe laadimise kiirust. Seejärel võrreldi omavahel ilma raamistikuta ning raamistikuga valmistatud veebilehtede andmeid. Bakalaureusetöö käigus loodud näitelehtede kohta koostatud võrdluse põhjal sai teha järeldused, et CSS raamistik ei muuda veebilehe andmete mahtu nii palju suuremaks, et see lehe laadimise kiirust mõjutaks. See tähendab, et kui on huvi või vajadus veebilehe loomisel CSS raamistikku kasutada, siis ei pea muretsema, et see andmetehulga väga suureks või lehe laadimise aeglaseks muudab.Kirje CSS raamistiku kasutamine veebilehe kujunduse loomisel(Tartu Ülikool, 2010) Vikat, Mairit; Nellis, Gunnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKirje Mitteklassikaliste kinnitustingimuste tuvastamine tehisnärvivõrkude abil(Tartu Ülikool, 2012) Vikat, Mairit; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKäesolev magistritöö uurib mitteklassikaliste kinnitustingimustega elastsete Euler-Bernoulli talade vabavõnkumise resonantssagedusi. Eesmärgiks on vaatluse all olevate tala mudelite korral hinnata ning võrrelda tehisnärvivõrkude abil identifitseeritud jäikuse parameetreid elastsete kinnitustingimuste korral. Vaatluse all on kahte tüüpi talad: tala elastse otsakinnitusega ning tala vahepealse elastse toega. Mõlema variandi kohta töötatakse läbi rida näiteid erinevate kinnitustingimustega. Kuna kinnituste jäikusparameetrite arvutamine võnkumise diferentsiaalvõrrandist ei ole analüütiliselt võimalik, siis on mõistlik otsida sellele alternatiivi. Ühe variandina pakutakse käesolevas töös välja tehisnärvivõrkude rakendamine. Tehisnärvivõrgud põhinevad bioloogilistel närvivõrkudel, nagu näiteks inimese aju. Tehisnärvivõrgu peamiseks eeliseks teiste meetodite ees on tema võime olemasolevate näidete põhjal õppida, mis tähendab, et närvivõrke on võimalik treenida sisendi abil soovitud tulemusi produtseerima. Seega, vajaliku ülesande lahendamiseks pole enam tarvis ise kõiki parameetrite koefitsiente arvutada, vaid piisab, kui meil on olemas teatud hulk näiteid oodatavate koefitsientide kohta, ning nende näidete abil treenitud tehisnärvivõrk on suuteline ülejäänud tulemusi ise identifitseerima. Käesolevas töös antakse ülevaade võnkuvatest Euler-Bernoulli taladest ja nende võimalikest kinnitustingimustest, ning tutvustatakse tehisnärvivõrkude peamisi omadusi. Töö peamine rõhk on asetatud praktilisele osale, kus uuritakse kahte tüüpi elastseid talasid (elastsete otsakinnitustega ja elastse vahekinnitusega) ning analüüsitakse tehisnärvivõrkude abil saavutatud ennustuste tulemusi erinevatel juhtudel. Lisaks erinevatele kinnitustingimustele võrreldakse tulemusi erineva sisendsageduste arvu (kolm, neli, viis, kuus või üheksa sagedust) korral. Saadud tulemusi analüüsitakse ja võrreldakse teatud täpsusparameetrite põhjal. Läbiviidud arvutuste ning analüüsi põhjal selgub, et enamikel juhtudel on ennustuse teel saavutatud tulemused üpris ligilähedased oodatavatele tulemustele, seega on võnkuvate Euler-Bernoulli talade kinnitustingimuste jäikusparameetrite ennustamisel närvivõrkude rakendamine mõistlik.