Sirvi Autor "Vind, Johannes, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aseri fosforiidimaardla geoloogiline 3D modelleerimine(Tartu Ülikool, 2023) Pihel, Richard; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondFosforiiti kasutatakse väetiste tootmiseks. Uuringus töötatakse Eestis asuva Aseri fosforiidimaardlaga. Uurimistööl on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on Aseri maardla fosforiidi kihindite ruumiline analüüs ajalooliste andmete põhjal. Teine eesmärk on Aseri maardla fosforiidi varude hindamine mudeli põhjal. Uuringu algandmeteks on Eesti Geoloogiateenistuse poolt digitaliseeritud puuraukude info ning Aseri maardla mudeli loomiseks kasutati Seequenti programmi Leapfrog Geo. Tulemustena leiti, et Aseri fosforiidimaardla fosforiid kihistik on võrreldes teiste Eestis asuvate maardlatega suhteliselt õhuke ja madala kvaliteediga, kuid asub maapinnale lähemal. Fosforiidi varud on registrikaardis olevate hinnangutega ligikaudu võrdsed ning maavara plokkide siseselt jaguneb fosforiit suhteliselt vähe ümber. Järeldati, et konventsionaalsetel maa alusel või karjääri viisidel Aseri maardla fosforiiti ei saa kaevandada. Ühtlasi võiks Aseri maardla maavara plokkide ehituse üle vaadata ning vajadusel ümber ehitada.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ultraaluseliste ja aluseliste kivimite määramine masinõppe meetodil kasutades XRF andmeid puursüdamike F149 ja F270 näitel(Tartu Ülikool, 2025) Pettai, Karel; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva magistritöö eesmärk oli katsetada masinõppe meetodite sobivust ultraaluseliste ja aluseliste kivimite tuvastamiseks kasutades XRF andmeid puursüdamikest F149 ja F270. Uuringu andmed pärinevad Geotek MSCL-XYZ skaneerimisjaamast, mis töödeldi ja analüüsiti kasutades DataMosaic tarkvara. Töö tulemusel loodi mõlemast puursüdamikust pseudologid, mida võrreldi olemasolevate geoloogiliste kirjeldustega. Tulemused näitasid, et mitmed masinõppega tuvastatud aluselised intervallid kattusid varem kirjeldatuga. Samas jäid happelised ja moondelised kivimid raskesti eristatavaks ja sama ilmekalt ei kajastunud. Kokkuvõttes osutus meetod tõhusaks aluseliste kivimite tuvastamisel ja võib pakkuda laialdasemat kasutamist Eesti aluskorra uuringutes.