Sirvi Autor "Vlassov, Sergei, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Ag-SiO2 tuum-kest nanotraatide mehaaniliste omaduste uurimine
(Tartu Ülikool, 2014) Vahtrus, Mikk; Vlassov, Sergei, juhendaja; Paalo, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Investigating the properties of metal surfaces under high electric fields based on ab initio calculations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-11) Wang, Ye; Zadin, Veronika, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Vlassov, Sergei, juhendaja; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kõrged elektriväljad mõjutavad märkimisväärselt metallpindade käitumist põhjustades keerukaid muutusi aatomite vahelistes interaktsioonides. See omakorda võib põhjustada erinevaid elektriväljast tingitud materjali pindade muutusi, sealhulgas pinnadifusioonile eelissuuna tekkimist ja elektriväljast tingitud pinna ümberstruktureerimist. Doktoritöö keskendus atomistlike simulatsioonimudelite väljatöötamisele, et uurida elektriväljast tingitud pinnadefektide tekkemehhanisme. Kõrgete elektriväljade rakendamisel erinevates tehnoloogiavaldkondades, nagu osakestekiirendeid või elektrivõrkude vaakumlülitid on oluliseks probleemiks vaakumkaare e. läbilöögi teke. Elektrivälja poolt põhjustatud difusiooniprotsesse peetakse üheks tõenäoliseks põhjuseks mis viib nanoskaalas defektide kasvuni. See omakorda viib lõpuks vaakumläbiöögini. Varasemad teooriad viitavad sellele, et aatomite difusioon metalli pinnal on suunatud tugevama elektrivälja poole. Töö käigus leidis hüpotees kinnitust kombineeritud molekulaardünaamika-tihedusfunktsionaali teooria meetodil läbi viidud analüüsides. Kvantitatiivsete vastavus saavutati täpsemate arvutustega kus elektrivälja ja pinna dünaamikat kirjeldatakse efektiivsete dipoolmomentide ja polariseeritavusega, kusjuures tõestasime, et hüperpolariseeritavuse mõjud on asjakohases elektrivälja väljavahemikus (<15 GV/m) tähtsusetud. Mudelitele võib leida kinnitust hiljutiste eksperimentaalsetest uuringutest elektrivälja põhjustatud pinnadefektide tekkimisest karbureeritud volframi (WC) näitel. Eksperiment demonstreeris 10% suurust emissioonivoolude kasvu materjali pinnal mis oli võimalik ainult difusioonist tingitud pinna restruktureerimise tõttu – eeldatav tavakäitumine olnuks 1% voolude kasv. Töö käigus selgitasime WC pinna struktuuri ning lõime aluse edasisteks detailseteks valideerimisuuringuteks.
Kulla ja hõbeda nanostruktuuride triboloogiliste omaduste uurimine skaneerivas elektronmikroskoobis
(Tartu Ülikool, 2014) Oras, Sven; Vlassov, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Mechanical characterization of silver nanowires
(Tartu Ülikool, 2013) Mets, Magnus; Vlassov, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; University of Tartu. Faculty of science and technology; University of Tartu. Institute of Physics
Structure-dependent mechanical properties of individual one-dimensional metal-oxide nanostructures
(2019-01-10) Vahtrus, Mikk; Nõmmiste, Ergo, juhendaja; Vlassov, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ülemaailmne nõudlus üha enam võimsama ja mitmekülgsema tehnoloogia järele kannustab teadlasi uurima uusi materjale, millel on parendatud omadused ja mis sobivad erinevateks rakendusteks. Üheks selliseks materjaliks on nanomaterjalid. Nanomaterjalide eelised ei peitu ainult väikestes mõõtmetes vaid vähendades materjali mõõtmeid alla 100 nanomeetri (nm) avalduvad materjalil ka parenenud või lausa uudsed elektrilised, magnetilised, soojuslikud ja mehaanilised omadused. Kõige enim pakuvad teadlastele huvi ühedimensionaalsed nanostruktuurid (1D NS) – materjalid, mis võivad küll olla kümneid kuni sadu mikromeetreid pikad, kuid mille diameeter jääb alla 100 nm. Tulenevalt oma kujust ja omadustest, omavad 1D NS potentsiaalset rakendust lülitite, transistoride, dioodide, päikeseelementide, superkondensaatorite, sensorite jms komponentidena. Samas pole 1D NS-e omadusi veel piisavalt põhjalikult uuritud, mistõttu puudub põhjalik arusaam, miks nanostruktuuride omadused võivad olla niivõrd erinevad. Lisaks mõjub enamikes rakendustes materjalidele pidevalt väline jõud, mis põhjustab nende deformatsiooni. Seetõttu on fundamentaalselt ja rakenduslikult äärmiselt tähtis uurida üksikute nanostruktuuride mehaanilisi omadusi enne kui neid saab kasutada meie igapäevaelus. 1D NS-e mehaaniliste omaduste mõõtmine on aga äärmiselt keeruline ülesanne materjali äärmiselt väikeste mõõtmete tõttu. Selleks, et visualiseerida, liigutada ja mõõta üksikuid 1D NS-e tuleb kasutada uusi mõõteseadmeid ja meetodeid. Skaneeriv elektronmikroskoop (SEM) ja aatomjõumikroskoop (AFM) on peamised vahendid, et luua sild makro- ja nanomaailma vahel. Kombineerides eelnimetatud mikroskoope uuenduslike seadmetega (näiteks nanomanipulatsiooni süsteemid) on võimalik viia läbi mõõtmisi nanotasemel. Käesolevas doktoritöös uuriti süstemaatiliselt ühedimensionaalsete metalloksiid nanostruktuuride (1D MONS) struktuuri ja seeläbi nende mehaanilisi omadusi mõjutavaid erinevaid tegureid. Materjalide struktuuri uurimiseks kasutati röntgenspektroskoopiat ja elektronmikroskoopiat ning mehaanilised omadused määrati paindekatsete abil, kasutades selleks SEM-i ja AFM-i. Töö käigus näidati, kuidas valmistamismeetod, kuumutamine, teise materjali lisamine või teise materjaliga katmine võivad põhjustada 1D MONS mehaaniliste omaduste märkimisväärset muutust. Autori hinnangul annavad saadud tulemused põhjapaneva aluse 1D MONS rakendamiseks edasises teadustöös ja tulevikutehnoloogias.
Tribological and mechanical characterization of ZnO nanowires
(University of Tartu, 2013) Antsov, Mikk; Dorogin, Leonid, juhendaja; Vlassov, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Füüsika instituut
Tribomechanical properties of individual 1D nanostructures: experimental measurements supported by finite element method simulations
(2017-07-10) Antsov, Mikk; Vlassov, Sergei, juhendaja; Dorogin, Leonid, juhendaja; Lõhmus, Rünno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Väitekirja raames uuriti mitmeid olulisi küsimusi, mis käsitlevad 1D nanostruktuuride mehaanilisi ja triboloogilisi omadusi ja käitumist. Põhitegevused ja uudsed aspektid on esitatud allpool. 1DNS elemente manipuleeriti tasasel pinnal ja analüüsiti vastavaid triboloogilisi protsesse. Alljärgnevalt tuvastati: • Tasasel pinnal asetsev elastselt painutatud nanotraat on väga oluline nanotriboloogilistes mõõtmistes, kuna võimaldab nanotraadi profiilist lähtuvalt leida alusega seotud triboloogilised väärtused ilma välist jõusensorit kasutamata. Meetodi täpsuse parandamiseks töötati välja uudne analüütiline meetod, mis võtab arvesse staatilise hõõrde jaotuse tasasel pinnal asetseva elastselt painutatud nanotraadil. Erinevalt varasematest meetoditest pakub uus mudel realistlikuma jõuspektri ja arvesteb ääretingimusi. Meetodit rakendati edukalt staatilise hõõrdumise arvutamiseks ZnO nanotraatide korral, mis olid ränialusel AFM-i teravikuga manipuleerimisega suvalisse kujusse painutatud. • Uus FEM mudel töötati välja sellise konfiguratsiooni jaoks, kus osa nanotraadist toetub lamedale substraadile, samal ajal kui teine osa on vabalt üle serva. Üleulatuva vaba otsa painutatakse alusele fikseeritud osa nihkumiseni. Registreerides paindprofiili vahetult enne fikseeritud osa nihkumist, saame sisendi fikseeritud osa mõjutatava jõu arvutamiseks. Vanemate mudelite puhul võeti eelduseks staatilise hõõrdejõu ühtlast jaotust fikseeritud osale. Uue mudeli puhul näidati staatilise hõõrdumise ületamist väga lokaliseeritud protsessina, mis sarnaneb pragude tekkimisega. Näidati, et olemasolevad mudelid on staatilisest hõõrdumise rolli tunduvalt alahinnatud, samas kui uus mudel pakub reaalsusega paremat kooskõla. • Töötati välja dünaamiline FEM-mudel lamedal aluspinnal asetsevast mõlemast otsast sulanud Ag nanotraadi kirjeldamiseks. Näidati, et nanotraadis tekitatud mehaanilised pinged on tingitud asjaolust, et sulanud otsad moodustavad ümarad elemendid, mille tulemusena on võimalik ületada nanotraadi ja ränialuse vahelist adhesiooni. Selle tulemusena saavutatakse konfiguratsioon, kus ainult saadud nanoosakeste otsaelmemendid puutuvad kokku pinnaga, samas kui keskosa on pinna kohal. Selline “hantlisarnane” struktuur ja konfiguratsioon on tribologiliste mõõtmiste jaoks äärmiselt atraktiivne, kuna seda saab hõlpsasti manipuleerida väikese kontaktiala tõttu ja samal ajal säilivad kõik 1D geomeetria eelised. Lisaks uuriti alljärgnevid 1DNS mehaanilisi omadusi: • Karakteriseeriti paksude seintega torukujuliste 1DNS elastseid omadusi kasutades nii eksperimentaalseid kui ka teoreetili meetodeid. o SiO2 nanotorude elastset moodulit mõõdeti kolme erineva meetodi abil, kasutades konsooltala painutamist, nanoindetatsiooni ja kolme punkti paindekatseid. Tuvastati, et kolme punkti paindekatse on kõige täpsem meetod paksuseinaliste torukujuliste 1DNS elastusmooduli mõõtmiseks
Viiendat järku kaksik-kristalliseerunud nanotraatide deformatsiooni mehaanika
(Tartu Ülikool, 2016) Mets, Magnus; Vlassov, Sergei, juhendaja; Antsov, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond