Sirvi Autor "Volke, Vallo, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Cholecystokinin2 receptor deficient mice: changes in function of GABA-ergic system
(2005) Raud, Sirli; Vasar, Eero, juhendaja; Volke, Vallo, juhendaja
Effects of GLP-1 receptor agonists on pituitary and adrenal hormones
(2023-11-23) Heinla, Keiu; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagooni-sarnane peptiid 1 (GLP-1) on inkretiinhormoon, mille sekretsiooni kõige olulisemaks stimuleerijaks on toitainete, eriti süsivesikute, seedeprotsess. GLP-1 stimuleerib insuliini vabanemist glükoosist sõltuval viisil, mistõttu on sellel oluline roll söögijärgse insuliini vabanemise puhul. GLP-1 retseptori agonistid on võrdlemisi uus 2. tüüpi diabeedi ravimite rühm, millel on lisaks vere glükoosisisalduse kontrollimisele märkimisväärne hulk teisi organsüsteeme mõjutavaid toimeid. Viimastel aastatel on eriti palju kajastust saanud GLP-1 retseptori agonistide kaalu langetav toime, mis on viinud suure nõudluseni ravimi järele ja tarneraskusteni. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas GLP-1 retseptori agonistide akuutne või ja krooniline manustamine mõjutab inimesel erinevate hüpofüüsi ja neerupealiste hormoonide (reniin, aldosteroon, kasvuhormoon) sisaldust veres. Doktoritöö raames viidi läbi kaks kliinilist uuringut tervetel vabatahtlikel. Tegemist oli avatud ilma platseebogrupita pilootuuringutega, milles kõigile osalejatele manustati uuringuravimit. Uuritavatele manustati nahaalusi 21 päeva vältel liraglutiidi (1. uuring) või ühekordne annus eksenatiidi (2. uuring). Tulemuste põhjal saab järeldada, et GLP-1 retseptori agonisti manustamine viis tervetel täiskasvanutel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) supressioonini. Antud leiud võivad aidata selgitada GLP-1 retseptori agonistide reno- ja kardioprotektiivseid toimeid. Lisaks tõi GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kaasa hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telje mõõduka tsentraalse stimulatsiooni, mistõttu võib GLP-1 retseptori manustamine olla kliiniliselt kasutatav hüpofüüsi puudulikkuse testimiseks. Veel ilmnes, et GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kutsus esile kasvuhormooni sisalduse järsu tõusu.
Natural history of non-functioning pituitary microadenomas and venous thromboembolism in patients with pituitary adenomas and Cushing syndrome
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-24) Isand, Kristina; Volke, Vallo, juhendaja; Wass, John Andrew Hall, juhendaja; Pal, Aparna, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Hüpofüüsi adenoomid on sagedased ajuripatsi eessagara kasvajad, mille levimus võib ulatuda kuni viiendikuni elanikkonnast. Need jagunevad funktsioneerivateks adenoomideks, mis põhjustavad hormonaalset hüpersekretsiooni, ja mittefunktsioneerivateks adenoomideks (NFPA), mis hormoone ei produtseeri. NFPA võib avalduda massiefekti või hormoonpuudulikkusena, kuid sageli leitakse juhuleiuna. Mikroadenoomid (<1 cm) on valdavalt asümptomaatilised ning nende kliiniline kulg on seni olnud vähe uuritud. Cushingi sündroom (CS) on harvaesinev, kuid raske haigus, mis tuleneb pikaajalisest kokkupuutest liigse kortisooliga. Sagedaseim endogeenne põhjus on AKTH-d produtseeriv adenoom (Cushingi tõbi). CS-ga patsientidel on oluliselt kõrgem metaboolsete ja kardiovaskulaarsete tüsistuste ning venoosse trombemboolia (VTE) risk, mis võib olla kümnekordne võrreldes üldpopulatsiooniga ning püsida ka pärast remissiooni. Tromboprofülaktika rakendamine on olnud väga varieeruv, sest ühtsed juhised puudusid. Doktoritöö eesmärk oli hinnata NFPA mikroadenoomide kulgu ning võrrelda VTE riski erinevate hüpofüüsi kasvajate ja CS patsientide seas. Töö tugines kolmele retrospektiivsele kohortuuringule: 459 NFPA patsienti 23 Ühendkuningriigi keskuses; 827 patsienti kolmest Suurbritannia keskusest (107 CS, 502 NFPA, 218 akromegaaliaga); ning 2174 CS patsienti ERCUSYN registrist 26 riigist. Tulemused näitasid, et NFPA mikroadenoomide kulg on üldjuhul healoomuline ja kliiniliselt olulise kasvu risk madal, mistõttu piisab konservatiivsest jälgimisest. CS patsientidel oli VTE risk oluliselt kõrgem kui NFPA või akromegaalia korral, mis viitab vajadusele kasvajatüübipõhisele riskihinnangule. ERCUSYN andmetel oli suurim risk diagnoosimisel ja operatsioonijärgselt, kuid see püsis ka remissioonis. Seetõttu on soovitatav tromboprofülaktika vähemalt kolme kuu jooksul pärast remissiooni saavutamist. Olulise väljundina koostati rahvusvahelise Delphi ekspertpaneeli abil esimene struktureeritud juhend endogeense CS tromboprofülaktikaks, mis täidab senise tühimiku ja toetab arstide otsuseid riskipõhise ravi rakendamisel.
New avenues for GLP1 receptor agonists in the treatment of diabetes
(2021-10-11) Sedman, Tuuli; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagoonilaadne peptiid 1 (GLP1) on hormoon, mis vabaneb soolestikust vastusena söömisele. GLP1-l on erinevates elundsüsteemides mitmeid toimeid. See osaleb vere glükoositaseme regulatsioonis: stimuleerides insuliini ja inhibeerides glükagooni vabanemist veresuhkru tase langeb. GLP1 toimel aeglustub mao motoorika ja tühjenemine. Kesknärvisüsteemis reguleerib GLP1 söögiisu ning seeläbi kehakaalu. GLP1 füsioloogilistel toimetel põhineb ravimklassi GLP1 retseptori agonistide kasutamine. Need on laialdaselt kasutatavad diabeediravimid, mis lisaks veresuhkru taseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Ravimklass on võrdlemisi ohutu, kuna hüpoglükeemia risk on väike. Lisaks on kõrvaltoimed võrdlemisi kerged, sagedasemateks iiveldus ja oksendamine. GLP1 retseptori agonistide mõnede toimete suhtes kujuneb välja tolerantsus – näiteks mao motoorika aeglustumine väheneb ravimi kestval kasutusel. Samuti vähenevad ravimi korduval kasutamisel kõrvaltoimed, möödudes esimeste ravinädalatega. See, kas tolerantsus tekib ka GLP1 retseptori agonistide veresuhkru taset langetava toime suhtes, ei ole seni teada. GLP1 retseptori agoniste on kasutatud haruldaste ühe geeni rikkest põhjustatud suhkurtõve vormide puhul. Wolframi sündroom on geneetiline haigus, mille käigus arenevad 1. tüüpi diabeet, magediabeet ja silmanärvi kahjustus. Seni ei ole haigusel spetsiifilist ravi ja suhkruhaiguse tekkel kasutatakse tavaliselt insuliini süste. Käesolevas töös uurisime, kas GLP1 retseptori agoniste saaks kasutada Wolframi sündroomi puhul tekkiva suhkurtõve raviks. Uurimistöö eesmärkideks oli uurida GLP1 retseptori agonistide suhtes tekkivat tolerantsust hiirtel ja inimestel ning nende ravimite võimalikku toimet Wolframi sündroomi loommudelil. Eesmärkide saavutamiseks teostati loomkatseid hiirtel ning viidi läbi kliiniline uuring tervetel vabatahtlikel. Loomakatsete tulemused näitasid selget tolerantsuse teket hiirtel. Vastupidiselt loomkatsete tulemustele ei kujunenud aga tolerantsust välja inimeste puhul. Wolframi sündroomi loommudelis olid GLP1 retseptori agonistid efektiivsed veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse nende kasutamiseks Wolframi sündroomi ravis.
Optimization of urinary extracellular vesicles isolation and purification methods for diabetic patients
(Tartu Ülikool, 2022) Parts, Signe; Fazeli, Alireza, juhendaja; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) andmetel suri 2021. aastal diabeedi või diabeedi tüsistuste tagajärjel umbes 6.7 miljonit täiskasvanut inimest. Valitseb kriitiline vajadus paremate meetodite järele, et tõhusalt hinnata diabeedi ning diabeedi tüsistuste kulgu. Uudsed biomarkereid, nagu seda on ektratsellulaarsed vesiikulid (EVd), aitavad paremini mõista organismi patofüsioloogilistes tingimustes toimuvaid muutuseid. EVd on tuntud kui rakkude vahelise suhtluse mediaatorid ning neil on suur potentsiaal aidata tõhusamalt hinnata haiguse kulgu ka kliinilises praktikas. Siiski vajavad nii EV isoleerimise kui ka puhastamise meetodid optimeerimist ja normaliseerimist, et saavutada parem kliiniline rakendatavus.
Polügeense riskiskoori mõju II tüüpi diabeedi raskusele ja ravimikasutusele
(Tartu Ülikool, 2022) Kelner, Elisabeth; Jürisson, Mikk, juhendaja; Volke, Vallo, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Milani, Lili, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut