Browsing by Author "Volkova, Polina"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Erakondade kommunikatsioon venekeelse valijaskonnaga venekeelses meedias Riigikogu valimiste 2011 näitel(Tartu Ülikool, 2011) Volkova, Polina; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutCommunication of Estonian political parties with the Russian-speaking electorate through the Russian-language media (example of Parliament elections 2011) The aim of this thesis is to analyze the communication of Estonian political parties with the Russianspeaking electorate before the 2011 Estonian parliament elections. The author aims to learn which topics politicians choose for pre-electional communication, how they approach the Russian-speaking auditorium in connection with these topics and how they debate with each other in the Russianlanguage media. Knowing the answer to these questions is important, because it gives the idea of how Russian-speaking minority is involved in the political life of Estonia. In the first part of this thesis author presents an overview of the position of the Russian-speaking minority in the Estonian society and gives a characterization of political communication in Estonian Russian-language and online media. The second chapter gives a basic information about Russian-language web-portals, which are analyzed in this research. It also gives an impression of the parties' previous relationship with the Russian-speaking community and brings those points of parties election programmes, which are related to this Russian-speaking part of electorate. This chapter ends with an overview of politician's performance in online-media before the elections 2007 and 2009. The empirical research carried out for the paper consists of two parts. First part uses qualitative analysis method and describes mainly the relationships between parties. Second part uses quantitative analysis method and shows parties approach to the topics, to the Russian community and to each other. The analysis in the result showed that two parties dominated during the pre-electional period, both as the opinion publishers and as the receivers of judgments from others. However, the parties' own initiative is also important. Topics connected to the Russian-speaking community were actively discussed during the preelection period, especially the Russian-language schools partial transition to Estonian-language teaching. The biggest discussion overall was about possible financing of one party from Russia. We can also see, that parties mainly try to be close to the Russian-speaking community, which is reflected both in spokespersons selection and topics discussions. However, the degree of closeness is different in case of different parties.Item Vene noorte kodanikuaktiivsust kujundavad tegurid (õpilaste intervjuude põhjal)(Tartu Ülikool, 2013) Volkova, Polina; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutMagistritöö „Vene noorte kodanikuaktiivsust kujundavad tegurid (õpilaste intervjuude põhjal)” eesmärk oli uurida, millised tegurid avaldavad mõju venekeelsete koolinoorte kodanikuaktiivsusele ning kuidas nad seda teevad. Antud teemat peetakse tähtsaks nii demokraatia arengu kui ka integratsiooni seisukohalt, kuna noorte ja rahvusvähemuste kodanikuaktiivsus on kasulik riigi demokraatiale tervikuna ja ühtlasi nende sotsiaalsete rühmade liikmetele endile. Uuring keskendus spetsiifiliselt Eesti venekeelsete gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele Tallinnast ja Narvast. Uurimisküsimused olid järgmised: Millised tegurid mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust? Kuidas konkreetselt need faktorid mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust? Kuidas mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust sõbrad ja tuttavad ning vanemad, ühiskonnaõpetuse tunnid, noorte integreerituse tase, võimalused olla aktiivne, meedia, noorte huvid ja oskused ja noorte hoiakud? Milliseid aktiivsust mõjutavaid tegureid on võimalik tehtud intervjuude alusel veel selgitada ning kuidas need konkreetselt mõjutavad vene noorte kodanikuaktiivsust? Töö empiiriliseks materjaliks olid poolstruktureeritud süvaintervjuud 14 noorega Tallinnast ja Narvast. Ühtlasi kasutati ka ankeetküsitlust integreerituse ja hoiakute väljaselgitamiseks. Materjali analüüsiti kvalitatiivse kontent-analüüsi abil. Eelanalüüsiks rakendati osade intervjuude puhul diskursuseanalüüsi. Uuringust selgus, et oluliselt on noorte kodanikuaktiivsusega seotud informatsiooni andvad, kaasa kutsuvad ja innustavad sõbrad ja tuttavad, samuti huvid, oskused ja need isikuomadused, mida noored hindavad tegevuseks sobivateks, soov saada (eelkõige mittemateriaalset) kasu ning ka ajaliste ressursside olemasolu. Õpetajad soodustavad aktiivsust kui infovahendajad ja julgustajad mitteformaalses suhtlemises. Vanemate roll erineb sõprade ja õpetajate rollist ning võib väljenduda üksnes aktiivsust soodustatavate isikuomaduste kujundamises. Aktiivsematele noortele on rohkem omane suurem integreerituse tase, enda rolli ühiskonnas tähtsaks pidamine, uskumus oma võimetesse ühiskonnas toimuvat muuta ning aktiivsusega seotud hoiakud. Hoiakute kujundamisel on oluline roll omal kogemusel või teiste näidetel. Tehtud intervjuude põhjal ei leidnud kinnitust ühiskonnaõpetuse tundide seos kodanikuaktiivsusega, eesti keele teadmise seos kodanikuaktiivsusega, konkreetsete hoiakute olemasolu seos kodanikuaktiivsusega ning vanemate kui ühiskonnateadlikkuse „kasvatajate“ osatähtsus. Antud uuring täiendab olemasolevaid teadmisi noorte kodanikuaktiivsust mõjutavatest teguritest, selgitades detailsemalt, kuidas täpsemalt erinevad tegurid võivad noorte kodanikuaktiivsust mõjutada. Lisaks juhib antud töö tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis integratsiooni seisukohalt võivad arutlust vajada. Antud uuring täiendab olemasolevaid teadmisi noorte kodanikuaktiivsust mõjutavatest teguritest, selgitades detailsemalt, kuidas täpsemalt erinevad tegurid võivad noorte kodanikuaktiivsust mõjutada. Lisaks juhib antud töö tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis integratsiooni seisukohalt võivad arutlust vajada.