Sirvi Autor "Voodla, Alan" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Does it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Desender, Kobe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; KU Leuven. Faculty of psychology and educational sciences
Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: näiteks tundub mõni otsus väga kindel, samas kui mõni teine võib tekitada ebakindlust. Varasemas uurimistöös on kindlust sageli käsitletud kui hinnangut sellele, kas meil on õigus. Kuid kindlusel on ka emotsionaalne aspekt ehk metakognitiivne afekt, mis viitab sellele, et otsuses kindel olla on tihti meeldiv tunne, samas kui ebakindlus võib olla pingeline ja ebameeldiv. Selles doktoritöös uurin, kas see tunne on pelgalt otsustusprotsessi tulemuse kõrvalnähtus või hoopis oluline signaal, mille abil me oma mõtlemist ja otsustamist jälgime ja suuname. Neljale uuringule toetuvas töös kasutan kindlustunde afektiivsete aspektide mõistmiseks otsustusülesandeid, kombineerides neid komputatsiooniliste mudelite ja aju neuraalsete sündmuspotentsiaalide (EEG) mõõtmisega. Uuringitest ilmnev üldpilt toetab afektiivset vaadet otsustuskindlusele: otsustamise käigus tekkivad tunded ei ole üksnes reaktsioon otsuse õigsusele, vaid signaalid, mis peegeldavad otsustusprotsessi edenemist ja aitavad seda reguleerida. Uuringust I selgus, et kindluse ja metakognitiivse afekti hinnangud sõltusid sarnaselt otsuse tõendite tugevusest, valiku õigsusest ning otsustaja ootusest. See viitab, et otsustuskindlus kuulub laiemasse metakognitiivsete tunnete klassi, mis annavad märku, kui hästi liigume otsustamisega seotud eesmärkide suunas. Uuringud II ja III pakuvad metakognitiivse afekti tekkimisele selgema mehhanismi – see tunne peegeldab seda, kui hästi otsustusprotsessi tegelik edenemine vastab ootustele ja eesmärgile. Kui edenemine on oodatust parem ja eesmärgiga kooskõlas, siis metakognitiivne afekt on positiivne ning kui edenemine on oodatust halvem või eesmärgiga vastuolus, siis negatiivne. Selle teooria põhjal tutvustan AffectDDM-i mudelit, mis kirjeldab, kuidas metakognitiivne afekt kujuneb otsuseni viiva tõendite kogunemise protsessi tulemusena. IV uuringus näitan, et levinud soorituse monitoorimise neuraalsed markerid seostuvad kindlusega ainult teatud tüüpi ülesande kontekstides, mistõttu ei saa ühte ajusignaali käsitleda otsese kindluse mõõdikuna. Kokkuvõttes toetab doktoritöö käsitlust, mille järgi otsustuskindlus on afektiivne tunne, mis aitab mõtlemist ja otsustamist monitoorida ja suunata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mentaliseerimisempaatia mõju näoväljenduste matkimisele: EMG uuring
(Tartu Ülikool, 2017) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Näoväljenduste matkimist ( facial mimicry) on harikult käsitletud automaatse, refleksi-laadse fenomenina, mis ei sõltu kõrgematest psüühilistest protsessidest. Viimase aja uuringutes on aga leitud, et matkimisreaktsioon võib kujuneda palju keerulisemal moel, vahendatuna ka ülalt-alla protsesside poolt. Antud uurimistöös küsiti mentaliseerimisempaatia võimaliku mõju kohta näoväljenduste matkimisreaktsioonidele, mida mõõdeti kolme lihase puhul elektromüograafiliselt. Katseisiku ülesandeks oli vastata matkimisreaktsioone tekitavate videoklippide põhjal küsimustele enda või klipis oleva inimese emotsionaalse seisundi kohta. Mentaliseerimisempaatia manipulatsioonina kasutati kinematograafilist valgustustehnikat, millega mõjutatakse vaataja sisse-elamist. Manipulatsioon tugines eeldusele, et nii mentaliseerimine kui sisse-elamine on aju tasandil enese-projitseerimise süsteemi funktsioonid (Buckner ja Carroll, 2007). Katse tulemusel ei leitud statistiliselt olulist erinevust näoreaktsioonides kahe valgustingimuse võrdluses. Kuigi rõõmu matkimisreaktsiooni puhul ilmnes statistiliselt oluline interaktsiooniefekt valgustingimuste võrdluses neljas ajavahemikus, ei tuvastanud post - hoc test olulisi efekte. Antud tulemused toetavad järeldust, et näoväljenduste matkimine ei ole tundlik sisse-elamise manipulatsiooni kaudu aktiveeritud mentaliseerimissüsteemi mõjude suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Zooming Into Neural Mechanisms Of Decision Confidence Through The Lens Of EEG
(Tartu Ülikool, 2019) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Neural mechanisms responsible for feelings of certainty in reasoning and decision-making remain unclear. This thesis attempts to address this problem by examining the role of error-related EEG potentials (error-related negativity - ERN, error positivity - Pe) in decision confidence. The amplitude of these potentials has been shown to correlate with error detection and confidence ratings in simple perceptual decisions. In order to test whether this pattern holds in more complex decisions, we investigated activity changes in ERN and Pe in response to manipulations of decision confidence in an arithmetic reasoning task. In an EEG experiment, 49 participants had to quickly respond whether an equation (e.g. 9 * 7 = 65) is correct or incorrect and then report their decision confidence. Task difficulty and response fluency were varied as manipulations of confidence. The results indicated that ERN and Pe did not mediate the effect of task difficulty on confidence. Response fluency impacted confidence only for simple decisions, and this effect was partially mediated by ERN. These results suggest that Pe could be an index of implicit cognitive control, whereas ERN tracks decision confidence in simple decisions and is susceptible to response fluency manipulations.