Sirvi Autor "Vool, Karmen" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ärevuse ja depressiooni testide tulemused 1997-2000 kaitstud üliõpilastööde andmetel
(Tartu Ülikool, 2013) Vool, Karmen; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti ärevus- ja depressioonitestide tulemusi aastatel 1997-2000 Tartu Ülikoolis kaitstud üliõpilastööde andmetel. Tähelepanu all oli Üldine Terviseküsimustik, Becki Depressiooniküsimustik ning Püsi- ja seisundiärevuse küsimustik. Koondvalimisse kuulusid 339 psühhiaatrilist patsienti, 119 somaatilise haigusega patsienti, 52 sclerosis multiplex patsienti, 126 ajateenijat ning 1382 normpopulatsiooni esindajat. Kasutatud testide skooride erinevuste olulisuste välja selgitamiseks leiti tulemuste vahelised efektisuurused ning statistilise olulisuse määrad. Märkimisväärsed erinevused esinesid üksnes Kantsi (1998) ning Sema (1999) somaatiliste patsientide vahel. Selle arvatavaks põhjuseks on nende valimite erinevus. Kantsi töös osalesid seljavaludega patsiendid enne ja pärast operatsiooni, Sema somaatilise valimi moodustasid aga erinevate, peamiselt südame-veresoonkonna haigustega, patsiendid. Töö üheks eesmärgiks oli lisaks uurida, kas ajateenijate ärevus- ja depressioonitase erineb normpopulatsiooni omast. Analüüsi tulemusena selgus, et ajateenistuses ilmnes üksnes kõrgem seisundiärevuse tase.
Isiksushäiretele omaste joonte seos empaatia ning terapeutilise suhtega
(Tartu Ülikool, 2015) Vool, Karmen; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli uurida mittekohanevate ja kohanevate isiksusejoonte seoseid empaatia ja terapeutilises suhtes esineva kontaktiga. Erinevalt varasematest uurimustest olid siinkohal tähelepanu all just intervjueeritavad. Valimisse kuulus 72 intervjueeritavat ning 72 küsitlejat. Intervjueeritavatest 30 olid teadaolevalt psüühikahäireteta inimesed, 42 aga kliinilise populatsiooni esindajad, uuritavatest 30 olid mees-, 42 naissoost, keskmiseks vanuseks oli 33,6 aastat (SD = 12,7). Suhte poolte vahel pidi esinema vähemalt üks nõustamis- või hindamissessioon, mille käigus ka andmeid koguti. Uuritavate isiksusejoonte hindamiseks kasutati Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustikku SNAP-2, empaatia mõõtmiseks Empaatia skaalat ning suhtes esineva kontakti hindamiseks iseseisvalt kohandatud Kontaktiküsimustikku. Läbiviidud andmeanalüüside tulemusena leiti, et empaatial on oluline positiivne seos sündsusega, negatiivsed seosed aga pidurdamatuse, eraldatuse, manipulatiivsuse, agressiivsuse ja impulsiivsusega. Afektiivne, kuid mitte kognitiivne empaatia on ennustatav isiksusejoonte kaudu. Isiksushäired seonduvad empaatia mõlema komponendiga. Kui paranoilise, piirialase ja histrioonilise isiksuse puhul esinevad puudujäägid afektiivses empaatias, siis kognitiivse empaatia madalam tase esineb koos nartsissistliku ja obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega. Nii afektiivne kui ka kognitiivne empaatia võimaldavad terapeutilises suhtes esineva kontakti komponentidest oluliselt ennustada üksnes tõrjumist, isiku enesekohane ja suhte teise poole hinnang tema empaatiale ei lange kokku.