Sirvi Autor "Voolaid, Veiko" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Aquatic environment: primary reservoir, link, or sink of antibiotic resistance?
(2014-09-22) Voolaid, Veiko
Antibiootikumide avastamisega muudeti paljude haiguste ja raviprotseduuride tulemusi paremuse poole, surmahaigusest sai „külmetushaigus”. Esialgne joovastus, mis kuulutas lõppu bakteriaalsetele infektsioonidele, on tänaseks muutunud suureks mureks kiirelt tekkiva ja leviva resistentsusega nende samade ravimite vastu, mis neid ravima peaks. Kiire resistentsuse tekke ja leviku taga on antibiootikumide laialdane kasutamine nii meditsiinis, veterinaarias, loomakasvatuses ja põllumajanduses. Kuigi me seostame resistentsust meditsiini ja inimkeskkonnaga ning antibiootikumide kasutuselevõtuga inimkonna poolt, siis resistentsus on looduslikus keskkonnas olnud olemas juba miljoneid aastaid. Sellest tulenevalt on ka viimasel ajal üha rohkem tähelepanu hakatud pöörama uurimustele, mis püüavad välja selgitada kas ja kuidas resistentsus looduses on seotud resistentsusega inimkeskkonnas. Antud väitekirjas keskendun ma loodusliku kultiveeritava antibiootikumiresistentse bakteripopulatsiooni kirjeldamisele. Milline on liigiline koosseis ja millistele antibiootikumidele resistentsust esineb. Leidsin, et paljud bakterid uuritud populatsioonis olid resistentsed mitmele antibiootikumile ja esines huvitav ning tugev korrelatsioon erinevate antibiootikumide resistentsuste vahel, mis võiks tähendada, et vastavad geenid esinevad samal mobiilsel elemendil või resistentsus on vahendatud sama väljutuspumba poolt. Teadmine, mis suunas resistentsusgeenid liiguvad, kas loodusest „haiglatesse” või vastupidi, on puudulik. Sellest tulenevalt oli üheks väitekirja osaks uurida millist mõju avaldab reoveepuhastusjaamade heitvesi allavoolu jäävale looduskeskkonnale seoses antibiootikumide resistentsusega. Selleks määrasime uurimisrühmaga kvantitatiivselt mitme resistentsusgeeni esinemissageduse reovees ja heitvees. Reoveepuhastusjaamu peetakse resistentsuse levikus ja ülekandumises olulisteks keskkondadeks, kuid meie tulemused seda ei kinnita. Heitvees olevate resistentsusgeenide arvukus ei olnud suurem kui reovees, samal ajal suhteline arvukus võrreldes bakteriarvukusega ka oluliselt ei vähenenud.