Sirvi Autor "Vutt, Andres, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 86
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamine pankrotimenetluses(Tartu Ülikool, 2015) Tammik, Merit; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsiaraamatu pidamise korraldus Eestis ning võimalused aktsiate registreerimiseks teise liikmesriigi keskdepositooriumis(Tartu Ülikool, 2016) Lillemets, Maido; Laub, Gerd, juhendaja; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsiaseltsi asutamine, aktsiakapital, aktsiad ja nende eriliigid(Tartu Ülikool, 1995) Maitus, Uno; Vutt, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsiaseltsi juhtimisorganite mudelid ja nende rakendamine Eesti õiguses(Tartu Ülikool, 2014) Parik, Erki; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsiaseltsi üldkoosolekul osalemine esindaja kaudu(Tartu Ülikool, 2018) Prosa, Mirell; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsiaseltsiõiguse probleeme(Tartu Ülikool, 1995) Kuber, Rauno; Vutt, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsiaseltsiõiguse probleeme(Tartu Ülikool, 1996) Oder, Ago; Vutt, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis(Tartu Ülikool, 2014) Maripuu, Siim; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsionäride õigused ja vähemusaktsionäride õiguste kaitse(Tartu Ülikool, 1998) Kalaus, Martti; Vutt, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Aktsionäride ülimuslikkuse kontseptsiooni rakendamise ulatus Eesti õiguses(Tartu Ülikool, 2014) Paas, Merlin; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Ärilise kaalutluse reegel juhtorgani liikme vastutuse hindamisel(Tartu Ülikool, 2019) Tarvis, Peeter; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingu juhtimisega seotud selleks mitteõigustatud isikud ja nende vastutus äriühingu ees(Tartu Ülikool, 2017) Virks, Maiki; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingu majandusaasta aruanne ja selle vaidlustamine(Tartu Ülikool, 2019) Keiman, Marek; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingu maksejõuetuse ilmnemisest tulenev maksete tegemise piirang(Tartu Ülikool, 2014) Toom, Triin; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingu tehingud seotud isikutega(Tartu Ülikool, 2015) Kees, Andres; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühinguõiguse ühtlustamine Euroopa Liidus ja selle mõju Eesti õigusele(Tartu Ülikool, 2013) Kuru, Greete-Kristiine; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingute elektrooniline asutamine ühe osanikuga osaühingute (SUP) direktiivi ettepaneku kohaselt ning selle mõju Eesti õigusele(Tartu Ülikool, 2016) Vellemaa, Siim; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingute sundlõpetamine ja registrist kustutamine registripidaja algatusel ning äriühingute täiendav ja kustutamisjärgne esmakordne likvideerimine(Tartu Ülikool, 2017) Tšitškan, Andraš; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine(Tartu Ülikool, 1997) Leppik, Maarja; Vutt, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Debtor-related creditors’ claims in insolvency proceedings(2019-07-12) Schihalejev, Mari; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondEesti maksejõuetusõigus eristab juriidilisest isikust võlgnikele kahte liiki menetlusi. Saneerimismenetlustes proovitakse erinevate abinõude rakendamisega ületada ettevõttel tekkinud makseraskused, et tagada jätkusuutlik majandamine. Pankrotimenetluste käigus lõpetatakse ettevõtte tegevus, kui makseraskused ei ole enam ajutised. Kuigi nende menetluste olemus on erinev, siis mõlema eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded. Selleks esitavad kõik võlausaldajad võlgniku vastu oleva nõude menetlusse, mis annab õiguse hääletada ning saada osa nõuete rahuldamisest. Võlausaldajateks võivad olla ka võlgnikuga seotud isikud, näiteks osanik või tema abikaasa. Küll aga võib neil olla pahatahtlik soov võtta vastu otsuseid võlgniku ja temaga seotud isikute kasuks ning kontrollida menetlust. Veel enam, nõuded, mille alusel hääled määratakse, võivad olla fiktiivsed. Maksejõuetusmenetlused peaksid olema kontrollitavad sõltumatute ja ehtsate nõuetega võlausaldajate poolt. Saneerimismentlustes tuleb välistada olukorrad, kus seotud isik saab hääletada selliselt, et nende hääled on otsustavad saneerimiskava kinnitamisel, kuna sellega võib kahjustada ehtsaid võlausaldajaid. Pankrot võib olla aga olla tahtlikult põhjustatud, mis tähendab, et pankrotihaldur peaks esitama pankroti põhjustanud isikute vastu kahjuhüvitise nõude. Kui võlgnik saab seotud isikute kaudu pankrotimenetlust kontrollida, võib sellise nõude esitamine osutuda võimatuks, mis ei kaitse võlausaldajate huve. Veel enam, osanik või aktsionär võib esitada menetlutesse nõude, mis rahuldatakse teiste võlausaldajatega samas järgus, kuid mis üldiste seisukohtade järgi peaks olema rahuldatud pärast kõikide teiste nõuete tasumist, kuna sellise laenu sisuks on kapitali investeering. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimustele, kas Eesti maksejõuetusõiguse reeglid tagavad võlausaldajate ühiste õiguste ja huvide kaitse, kui võlgnikuga seotud võlausaldaja osaleb maksejõuetusmenetlustes ning kas selliste isikute menetlusõiguste kohta oleks vajalik kehtestada piirangud. Töös jõutakse järeldusele, et võlgnikuga seotud võlausaldajate osalemine Eesti maksejõuetusmenetlustes ei taga võlausaldajate ühiseid õigusi ja huve, mistõttu tehakse ettepanekud kehtestada võlgnikuga seotud võlausaldajate osalemise kohta reeglid.