Sirvi Autor "Yin, Huishi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ülevaade uurivast tarkvara testimisest
(2014) Yin, Huishi; Pfahl, Dietmar
Uuriv testimine on testimismeetod, millele pani aluse Cem Kaner 1983. aastal. Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida, millises ulatuses kasutatakse uurivat testimist Eesti ja Soome tarkvaraettevõtetes ning milline on nende ettevõtete kogemus uuriva testimise osas. Samuti on eesmärgiks otsida seoseid rollide, töökogemuse, asukoha, ettevõtte suuruse, ettevõtte ajaloo, testimise korralduse ja uuriva testimise kasutamise viisi vahel. Lisaks pakub huvi, mida testijad arvavad uuriva testimise meetodist, millised on uuriva testimise eelised ja puudused ning kuidas plaanitakse uurivat testimist täiustada. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi küsitlus isikute hulgas, kes on tööalaselt seotud testimisega. Kahe kuu jooksul saatsid vastused 61 küsitletut, kellest 50 on pärit Eestist ja Soomest. Töös tehakse kokkuvõte saadud vastustest ning vastatakse kolmele peamisele uurimisküsimusele, milleks on: Mis iseloomustab küsitlusele vastanuid, kes kohaldavad uurivat testimist Eestis ja Soomes ja milline kogemus on nende ettevõtetel uuriva testimise kasutamisega? Millised faktorid mõjutavad uuriva testimise kasutamist Eesti ja Soome ettevõtetes? Mida arvavad tarkvaratehnikud uurivast testimisest? Küsitlusele vastanute hulgas on kõige rohkem testijaid (48%) ja juhtivaid testijaid (36%). Ligi 50% vastanutest on rohkem kui 5 aastat töökogemust. Eesti testijatest kasutab uurivat testimist suurem osa (50%) kui Soome testijatest (38%). Uurivat testimist kohaldatakse väikestes ettevõtetes (vähem kui 50 töötajat, 56%) rohkem kui suurtes (32%). Üle 50% ettevõtetest, kus uurivat testimist kohaldatakse, on vanemad kui 5 aastat. Ligikaudu 76% vastanutest, kes kasutavad uurivat testimist, kuuluvad oma ettevõttes eraldiseisvasse testimisorganisatsiooni. Töökogemus tundub olevat Eestis ja Soomes peamine faktor, mis mõjutab, kas uurivat testimist kasutatakse või mitte. Vastanud, kellel on pikaajaline töökogemus, kasutavad uurivat testimist rohkem kui need, kellel on väiksem töökogemus. Ettevõtte suurus on märgatavalt erinev Eesti ja Soome uurivat testimist kohaldavate ettevõtete vahel. Eestis eelistavad kasutada uurivat testimist vastanud väikestest ettevõtetest, kuid Soomes kasutavad uurivat testimist rohkem suurtest ettevõtetest pärit vastajad. Vastajad toovad välja, et uuriv testimine soosib loovust ning on efektiivne. Samas arvavad mõned vastanud, et uuriv testimine nõuab testijalt suuremat testimisalast võimekust, mis tähendab, et uuriv testimine ei sobi igaühele. Mõned vastanud saavad kasutada uurivat testimist vaid vähestes olukordades, mistõttu leiavad nad, et uuriv testimine ei ole paindlik. Peamine probleem uuriva testimisega on, et seda on raske salvestada. Enamik vastanutest on valmis muutma uuriva testimise salvestamise strateegiat.
Using a Kano-like model to facilitate open innovation in requirements engineering
(2019-11-01) Yin, Huishi; Pfahl, Dietmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui viiakse läbi nõuete analüüsi (inglise k Requirements Engineering, lühend RE), siis sageli järjestatakse nõuded nende olulisuse alusel (inglise k requirements prioritization), et saada selgust, milliste välja pakutud nõuetega funktsioon peaks tarkvaral olemas olema, seega sõltub tarkvara analüüsist tarkvara majandusliku väärtuse suurendamisega seotud otsuste tegemine. Tänapäeval arenevad tooted väga kiiresti ning ka nõuete olulisuse alusel järjestamine (inglise k requirements prioritization) on muutunud kiiremaks. Ettevõtted sooviksid saada kasutajatelt kiiret tagasisidet selle kohta, mis peaks olema järgmises mudelis olemas. Üks häid lahendusi sellele on Kano mudel (inglise k Kano model). Kano mudel selgitab välja kasutajate rahulolu ja toodete tunnuste vahelise suhte. See meetod liigitab kasutajate eelistused nende tähtsuse järjekorras, seega toetab see ka nõuete olulisuse järjekorra moodustamist. Aga Kano mudeli rakendamine on kallis ja aeganõudev ning seda ei saa kiiresti korrata. Veelgi enam – see mudel on keeruline väikeste ettevõtete jaoks, sest neil ei tarvitse olla piisavalt rahalisi jm vahendeid, et kasutajatega ühendust võtta ja neid intervjueerida. See omakorda paneb väikesed ettevõtted, eriti just idufirmad, ebavõrdsesse olukorda suurte ettevõtetega. Et sellele probleemile lahendust leida ja Kano mudeli kasutuselevõttu lihtsamaks ning odavamaks teha, arvame, et Kano mudelit tuleks arendada kahel viisil. Esiteks tuleks kasutada tasuta võrgus leiduvaid kirjalikke andmeid, mida saaks asendada intervjueeritavatelt kogutud vastustega. Teiseks – selleks, et hakkama saada võrgust kogutud kirjalike andmete suure mahuga, ning et kaasa aidata korrapärastele analüüsidele, peaks andmete analüüsimine olema automaatne. Selle uurimuse eesmärk on välja pakkuda meetodeid, et kasutajate avamusi, mis on võrgus saadavatest vabadest allikatest kogutud, (semi-)automaatselt liigitada, ja seda selleks, et aidata otsustajatel otsustada, millised tarkvara nõuded järgmises mudelis kindlasti olemas peaksid olema. Et seda uurimuse eesmärki saavutada, pakume me välja avatud innovatsiooni nõuete analüüsi (OIRE) meetodi, mille abil saavad tarkvarafirmad parema ülevaate kasutajate vajadustest ja sellest, kuivõrd rahul on nad olemasolevate toodetega.