Browsing by Author "Yuzieva, Kristina"

Now showing 1 - 1 of 1

Марийская орнитонимическая лексика в этнолингвистическом освещении
(2016-07-05) Yuzieva, Kristina; Seilenthal, Tõnu, juhendaja; Sutrop, Urmas, juhendaja; Kuklin, Anatoli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Väitekiri käsitleb kujutlusi lindudest traditsioonilises mari kultuuris ja sellega seotud sõnavara. Uurimuse objektiks on mari ornitonüümid, mida on vaadeldud etnolingvistilistes, sotsiolingvistilistes ja onomasioloogilises aspektis. Töö esimesel etapil määratletakse sotsioligvistilise analüüsi tulemusel ornitonüümse sõnavara tundmise määr mari keele idamurde rühmas ja teostatakse ornitonüümide onomasioloogiline analüüs. Esile tuuakse ornitonüümide nominatsiooni põhimõtted: nominatsioon objekti tunnuste järgi (hääl, suurus, väline kuju jms.) ja nominatsioon objekti kaudsete tunnuste järgi (linnu saabumise või äralennu aeg, linnu toitumine, lokaalne seotus jms.). Uurimuse teisel etapil viiakse läbi ornitonüümide semantilis-derivatsiooniline ja fraseoloogiline analüüs. Linnunimed on aluseks inimese (сузиге, sõnasõnalt «metsisepoeg» ʻteismelineʼ), taimede (коракмӧр, sõnasõnalt «varese mari» ʻmaikellukeʼ), haiguste (чывышинча, sõnasõnalt «kana silm» ʻkanapimedusʼ), tikandimustrite (агытан поч, sõnasõnalt «kukesaba»), tarbeesemete (турняшӱй, sõnasõnalt «kure kael» ʻvankri viltune prussʼ) jm. ornitonüümilisteks nimetusteks. Kodu- ja metsikute lindude käitumise vaatlused on aluseks ornitonüümilise komponendiga fraseologismide tekkele, mis peegeldavad inimese välimust, füüsilisi ja psüühilisi omadusi ning inimese tegevuse iseloomu. Ornitonüümilise leksika ja fraseoloogiliste üksuste põhjal loodud semantiliste derivaatide analüüsi tulemusel tõusevad esile kõige iseloomulikumad lindudele omased jooned keeles ja kultuuris. Selliste tunnuste enamik hõlmab lindude reaalseid omadusi (hääl, värv, suurus). Vähem iseloomulikud on tunnused, mis on lindudele antud rahvalike (mütoloogiliste, folkloorsete jne.) ettekujutuste põhjal – halb mälu, võime sündmusi ette ennustada. Töö kolmandas etapis võeti ette katse taastada linnukujundeid maride traditsioonilises kultuuris keeleliste (ka murdeliste) ja rahvaluule andmete järgi. Selgitati välja hulk mari traditsioonis esiletõusvaid kõige ilmekamaid linnukujundeid. Neile linnukujundeile on töös pühendatud 19 ülevaadet: vares, künnivares, hakk, ronk, harakas, öökull, part, hani, luik, kägu, kurg, tuvi, pääsuke, lõoke, vutt, ööbik, kuldnokk, västrik, rähn, kukk, kana. Väitekirja materjali allikad on olnud ilmunud leksikograafilised teosed, etnograafilised kirjeldused, rahvaluuletekstide kogumikud ja autori isiklikud välitööde materjalid. Uurimus on mõeldud fennogristidele ja etnolingvistidele, etnograafidele, folkloristidele, aga samuti kõigile, kes tunnevad huvi traditsioonilise mari kultuuri vastu.