Browsing by Author "Zagura, Maksim"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Biochemical, functional and structural profiling of arterial damage in atherosclerosis
    (2012-05-04) Zagura, Maksim
    Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu tõusu mõjul. Jäigenenud arterid tõstavad vasaku vatsakese järelkoormust, mis omakorda põhjustab vasaku vatsakese hüpertroofiat ja suurendab müokardi hapnikuvajadust. Lisaks langetab arterite jäigenemine diastoolset vererõhku ja vähendab veelgi koronaarperfusiooni, mis viib circulus vitiosus’e tekkeni. Aordi suurenenud jäikus ennustab iseseisvalt üld- ja kardiovaskulaarset suremust kõrge riskiga patsientidel ja üldrahvastikus. Arterite kaltsifikatsioonil on oluline roll ateroskleroosi patogeneesis. Nii eksperimentaalsete kui kliiniliste uuringute tulemused viitavad sellele, et kaltsiumi ladestumine aordi seinas on reguleeritud mitmete kaltsifikatsiooni aktivaatorite ja inhibiitoritega. Osteoprotegeriin on kaltsifikatsiooni inhibiitor, mis kuulub tuumornekroosi-faktori retseptorite perekonda. Loomkatsetega on näidatud osteoprotegeriini protektiivset rolli ateroskleroosi korral. Osteopontiin kuulub samuti kaltsifikatsiooni inhibiitorite hulka ja osaleb põletiku poolt vahendatud aterosklerootilises protsessis. Vitamiin D on oluline lüli luu ainevahetuse ning südame- ja veresoonkonnahaiguste vahel. Kuid vitamiin D roll arterite kaltsifikatsiooni patogeneesis on vastuoluline - nii vitamiin D defitsiit kui liigsus on seotud arterite väljendunud kaltsifikatsiooniga. Süsteemne krooniline põletik ja tugev kestev oksüdatiivne stress on keskses rollis ateroskleroosi patogeneesis. β2-mikroglobuliin on glükoproteiin, mis osaleb põletikulise protsessi regulatsioonis. β2-mikroglobuliini sisaldus seerumis on suurenenud infektsioonide, autoimmuunhaiguste ja ateroskleroosi korral ning on üldsuremuse riski sõltumatuks teguriks. Oksüdeeritud madala tihedusega lipoproteiin on oksüdatiivse stressi marker, mis omab tugevat proaterogeenset toimet ja ennustab kardiovaskulaarseid tüsistusi ja suremust. Alajäsemete arterite ateroskleroos on levinud haigus, mis avaldub vahelduva lonkamise ja rahuolekuvaludena, kuid võib raskematel juhtudel tüsistuda gangreeniga. Samuti on nendel haigetel oluliselt suurenenud ka müokardi- ja ajuinfarkti tekke risk. Varasemate uuringute tulemused viitavad sellele, et süsteemne krooniline põletik, tugev oksüdatiivne stress ja arterite kaltsifikatsioon ning jäigenemine võivad mõjutada alajäseme arterite ateroskleroosi kliinilist kulgu. Ometi on vähe andmeid nende tegurite vaheliste seoste kohta alajäseme arterite ateroskleroosi korral. Käesolevas uurimustöös leidsime, et alajäsemete arterite ateroskleroosiga patsientidel oli suurenenud aordi jäikus ja kaltsifikatsioon, tõusnud osteoprotegeriini, osteopontiini, β2-mikroglobuliini ning oksüdeeritud madala tihedusega lipoproteiini seerumi tase, kuid vähenenud vitamiin D sisaldus seerumis. Nii osteoprotegeriini, osteopontiini kui ka oksüdeeritud madala tihedusega lipoproteiini seerumi tase oli sõltumatult seotud aordi jäikusega nii ateroskleroosiga patsientidel kui ka kliiniliselt tervetel uuritavatel. β2-mikroglobuliini tase oli iseseisvalt seotud aordi jäikusega ateroskleroosiga patsientidel. Aordi kaltsifikatsioon oli sõltumatult seotud aordi jäikusega nii ateroskleroosiga haigetel kui ka kontrollrühma uuritavatel. Aordi kaltsifikatsioon oli seotud vitamiin D taseme suurenemisega ateroskleroosiga haigetel, kuid vitamiin D taseme vähenemisega tervetel inimestel. Lisaks oli aordi jäikus seotud aterosklerootilise kahjustuse ulatuse ja raskusastmega alajäsemete arterite ateroskleroosiga haigetel.