Sirvi Autor "Zobel, Kristjan" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Contrast in Mycorrhizal Associations Leads to Divergent Rhizosphere Metabolomes and Plant–Soil Feedback Among Grassland Species
(2026-02) Semchenko, Marina; Pétriacq, Pierre; Prigent, Sylvain; Saar, Sirgi; Horn, Greete; Davison, John; Koorem, Kadri; Moora, Mari; Zobel, Kristjan
Species-specific feedback between plants and soil microbial communities is an important driver of vegetation dynamics. Arbuscular mycorrhizal (AM) fungi colonise most terrestrial plants but are not expected to generate specific feedbacks due to low host specificity. We tested whether variation in mycorrhizal associations and associated rhizosphere metabolomes among co-existing temperate grassland species leads to species-specific plant–soil feedback. More mycorrhizal plant species showed more divergent plant–soil feedback: they experienced reduced growth and mycorrhizal colonisation in soils originating from weakly mycorrhizal species, but feedback became neutral in soil from species with similar mycorrhizal strategies. The species with the most self-promoting soil feedback was characterised by strong metabolome shifts related to stress and immune responses following soil inoculum manipulation, while the metabolomes of species with more negative feedback were unresponsive. This study demonstrates that AM fungi can generate species-specific plant–soil feedback, which can be predicted from plant mycorrhizal strategies and rhizosphere chemistry.
Taimede morfoloogilise plastilisuse mõju taimekoosluse mitmekesisusele: kitkumiskatse Laelatu puisniidul
(Tartu Ülikool, 2021) Puura, Laura; Hermlin, Hanna Kaarin; Zobel, Kristjan; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Taimede võime olla plastiline ehk vastata keskkonnamuutustele oma fenotüübi muutmisega annab neile võimaluse liikuda kaasa keskkonnaga samas ise täielikult paigal püsides. Plastiline muutus on morfoloogiline, kui selle käigus kujuneb ümber taime väliskuju. Nii abiootilised kui biootilised tegurid võivad põhjustada taime väliskuju teisenemist, näiteks põhjustab mullas toitainete vähenemine juurte biomassi suurenemise, liiga kuum õhk lehtede paksuse vähenemise, teiste taimedega konkurents valguse pärast varre pikenemise jne. Käesoleva uurimistöö eesmärk on selgitada taimede plastilisuse olemust, tuua hulgaliselt näiteid plastilistest reaktsioonidest eluta ja elusale keskkonnale ning avada plastilisuse tähtsust koosluse kujundajana. Viimase punkti paremaks uurimiseks viisime Tartu Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia töörühmaga läbi püsiruudukatse Laelatu puisniidul, mille käigus kitkusime katseruutudest välja kindlaid taimeliike. Enne katse läbiviimist püstitasime kaks hüpoteesi, mida üritasime katseliselt tõestada või ümber lükata. Nendeks olid: 1) katseruudu keskmise lehtede arvu plastilisuse suurendamisega kaasneb ruudus suurem liigirikkus; 2) katseruudu keskmise SLA plastilisuse suurendamisega liigirikkus ruudus väheneb. Püsiruudukatse on praeguseks kestnud kaks aastat ja selle ajaga kahjuks ei õnnestunud meil tõestada ega ümber lükata kumbagi hüpoteesi. Kuna katse jätkub, siis loodame järgnevate aastate jooksul ka olulisi tulemusi saada.