ADA :: sirvimine Autor "Zobel, Kristjan, juhendaja" järgi

Kirje

7 taimeliigi arhitektuur erinevates valgustingimustes

(2004) Laanisto, Lauri; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Ammendunud lubjakivikarjääride ja loopealsete taimekoosluste struktuuri võrdlus

(Tartu Ülikool, 2015) Tomingas, Katre; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Kirje

Effects of breeding on the performance of oat (Avena spp.) on experimental resource gradients

(2005) Semchenko, Marina; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Erinevate majandamisviiside mõju eesti soojumika (Saussurea alpina (L.) DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr.)) populatsioonile Jäola madalsooniidul

(Tartu Ülikool, 2007) Saar, Peedu; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Hõimuvalik taimedel

(Tartu Ülikool, 2019) Tonevitskaja, Anna; Zobel, Kristjan, juhendaja; Vain, Susanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Bakalaureusetöö teoreetilise osa eesmärk oli anda ülevaade hõimuvalikust taimedel ning katseliselt uurida eri geneetiliste distantsidega ökotüüpe kasvu ja konkurentsiolusid harilikul müürloogal (Arabidopsis thaliana). Selle töö uurimusliku osa hüpoteesiks oli, et erinevad ökotüübid kasvades koos konkureerivad rohkem, kui sama ökotüübi taimed. Seega Arabidopsis thaliana eri ökotüüpide kokkupuutealal juurkonkurents peaks olema intensiivsem, kui sama ökotüübi puhul. Kuid katse tulemused näitasid, et konkurentsi tugevus ei sõltunud naabri geneetilise sugulustasemest, ning eri tunnuste varjeerus sõltus ökotüübist.

Kirje

Kahe maarjalepa (Agrimonia) liigi morfoloogiline plastilisus looduslikul valgusgradiendil

(2006) Mägi, Maris; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa Ledeb.) võsu morfoloogia muutused looduslikul valgusgradiendil

(Tartu Ülikool, 2004) Mägi, Maris; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Konkurentide vahelise koevolutsiooni roll loopealsete koosluste struktuuri kujunemisel

(Tartu Ülikool, 2013) Nettan, Siim; Zobel, Kristjan, juhendaja; Semtšenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Kirje

Koostöövõimelisuse aretamise võimalikkusest põllukultuuridel

(Tartu Ülikool, 2016) Vain, Susanna; Zobel, Kristjan, juhendaja; Saar, Sirgi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Tänapäeva põllumajandus seisab silmitsi katsumusega, kus saagikust on tarvis tõsta olemasolevate ressurssidega. Üheks võimaluseks oleks aretada välja taimed, kes üksteisega konkureerimise asemel teeksid hoopis koostööd. Looduses esineb taimedel seda hõimuvalikuna, mis tähendab sugulaste aitamist. Hõimuvaliku alternatiiviks on grupivalik –valik, kus järgmise põlvkonna aluseks saab eelmises edukaim olnud grupp. Kuigi looduslikult seda dokumenteeritud ei ole, on selle võimalikkust näidatud kunstlikes tingimustes, mistõttu on pakutud, et see peakski olema sordiaretuse aluseks. Kuna grupivalikut seemnetoodangu suurendamiseks pole varasemalt katseliselt proovitud, on meie töörühmas plaanitud sellesisuline katse läbi viia. Antud töös on kirjeldatud grupivaliku eksperimendi pilootkatset Arabidopsis thaliana näitel, mis paljastas sama liigi ökotüüpide vahel väga varieeruvaid käitumisviise, mis üht- või teistpidi on kõik aktuaalsed ka põllumajanduse kontekstis.

Kirje

Lääne-Eesti looniitude (Filipendula vulgaris-Trifolium montanum ass.) produktsiooni määramine spektrofotomeetria abil

(Tartu Ülikool, 1993) Raam, Liivika; Pärtel, Meelis, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Maa-aluse kommunikatsiooni manipuleerimine looduslikes taimekooslustes

(Tartu Ülikool, 2012) Thetloff, Marge; Zobel, Kristjan, juhendaja; Semtšenko, Marina, juhendaja

Kirje

Naabrite äratundmine taim-taim interaktsioonides

(Tartu Ülikool, 2014) Kaasik, Laila; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) kahe Eestis esineva alamliigi määramistunnused

(Tartu Ülikool, 2004) Tuttelberg, Eva-Liina; Reier, Ülle, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) kahe Eestis esineva alamliigi plastilisus

(Tartu Ülikool, 2007) Takkis, Krista; Reier, Ülle, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Plant competitive behaviour: relationships with functional traits and soil processes

(2019-11-19) Lepik, Anu; Semchenko, Marina, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Kuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada. Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida. Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida. Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt. Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.

Kirje

The relationship between competitive behaviour and the frequency and identity of neighbours in temperate grassland plants

(2018-06-26) Abakumova, Maria; Zobel, Kristjan, juhendaja; Semchenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Taimed on paikse eluviisiga ning võivad reageerida välistingimustele morfoloogilise plastilisuse abil. Plastilised reaktsioonid ilmnevad mitte ainult eluta loodusele, vaid ka naabertaimede identiteedile (liigikaaslastele või teiste liikide esindajatele, sugulastele või mittesugulastele). Koosluses toimuvad evolutsioonilised protsessid võivad vormida taimeliigi plastilisust juhul kui paljude põlvkondade jooksul ümbritsevad taimeliiki teatud identiteediga naabrid. Minu doktoritöö aluseks oli meeskonnatöö, milles uuriti seitset Eesti poollooduslikku niitu ja viidi läbi suur potikatse. Töörühma liikmena leidsin, et uuritaval taimeliigil on suurim plastilisus kui kaks naabritüüpi (liigikaaslased ja teise liigi esindajad, sugulased ja mittesugulased) on koosluses tavalised ja ümbritsevad liiki sarnase sagedusega. Samuti leidsin, et taimed võivad hoiduda konkurentsist lähisugulastega ja olla mittesugulaste suhtes agressiivsemad. Siiski rohumaa liikide seas pole sugulaste äratundmist lihtne tuvastada. Selle ilmnemine sõltub paljudest tegurites, sealhulgas naabrite kasvutihedusest. Katsest selgus, et taimede konkurentne käitumine teisest liigist naabrite suhtes oli seotud liigi paljunemis- ja levimisstrateegiaga. Seemnetega paljunevad ja kaugele levivad liigid (näiteks liblikõielised) omasid tugevamat konkurentsivõimet. Samas vegetatiivselt paljunevad liigid, mis paigutavad tütarvõsusid lähestikku ja enamasti puutuvad kokku sama liigi esindajatega, olid teiste liikide suhtes nõrgad konkurendid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et taimeliigid kasvasid kõige paremini nende naabritega, kellega nad sageli kohtusid oma kodukoosluses. Igal kooslusel on oma kujunemislugu ja evolutsioonilised mehhanismid, mis mõjutavad taimede ruumilist paigutust, konkurentsi ning püsisuhteid naabritega. Taimede võime ära tunda oma naabreid ja reageerida neile rohkem või vähem agressiivsel moel sõltuvalt liigi paljunemisstrateegiast avardab meie arusaamist nende keerukast käitumisest.

Kirje

Rohu- ja puhmarinde võra struktuur 27 Eesti niidu-ja metsakoosluses

(Tartu Ülikool, 2003) Mägi, Reedik; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond

Kirje

Taim-taim koevolutsiooni tähtsus looniidu koosluse kujunemisel

(Tartu Ülikool, 2014) Sepp, Anette; Zobel, Kristjan, juhendaja; Semtšenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Kirje

Taimede interaktsioonid ja kommunikatsioon ning nende mõjutamine aktiivsöega

(Tartu Ülikool, 2011) Sepp, Anette; Zobel, Kristjan, juhendaja

Kirje

Taimede plastilised reaktsioonid valguse kvaliteedi ja kvantiteedi muutustele

(Tartu Ülikool, 2011) Raitviir, Tõnu; Zobel, Kristjan, juhendaja

Sirvi Autor "Zobel, Kristjan, juhendaja" järgi