Sirvi Autor "Zolotarjov, Roman" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religeopolitics in action: analysing religion-territoriality nexus on the basis of Holy Rus’, Serbian World, Ulster, and Megali Idea discourses
(Tartu Ülikool, 2026) Zolotarjov, Roman; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In this MA thesis, a comparative analysis of religeopolitical discourses is conducted on the basis of four empirical cases: Holy Rus’, Serbian World, Ulster and Megali Idea. The central concept used throughout this thesis is religeopolitics – i.e., particular spatial imaginations based on religious discourse. The major goal of this thesis is twofold: on the one hand, it is the formulation of a new theory of religeopolitics, while on the other hand it is an intellectual contribution to better understanding the role of religion in the process of place-making and the transformation of geographical space into metaphysical notions of religious communities of belonging. This topic is important for two reasons. First of all, four selected empirical cases have been historically related with some form of intra-state conflict and violence, which specifies the societal importance of the topic. Second of all, the contribution of this thesis to the academic debate is a valuable intellectual enterprise. Methodologically, this thesis is grounded in the post-positivist research paradigm and it uses a qualitative approach to social analysis. In this case, discourse analysis is conducted in the form of Critical Discourse Analysis (CDA) of Norman Fairclough. Selected corpora of texts are analysed through the prism of the pre-defined theoretical framework. Particular semantic elements (including the “sacred dimensions of nationalism” of Anthony David Smith and linguistic aspects of proximization of Piotr Cap) are identified and further analysed from a comparative perspective. The results suggest that religion plays a crucial role in religeopolitics: not only is it a marker of social identity, but also the point of reference of a specific value-system in relation to which the identity of the Self is constructed. Religeopolitical discourses represent specific communities of belonging identified through their juxtaposition to the threatening Other that is portrayed as near, imminent and dangerous. The result of this is the call to action, chief among them is the physical extermination of the enemy. Religion also adds an essentialist, messianic dimension to it: religeopolitical communities are not only imagined communities of belonging, their function is the restraining of Evil and prevention of the Apocalypse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Strateegiliste narratiivide loomine Ukraina kohta Vene sekulaarse ja religioosse võimu poolt perioodil 2014-2024
(Tartu Ülikool, 2024) Zolotarjov, Roman; Kilp, Alar, juhendaja; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas uurimistöös viiakse läbi Vene sekulaarse (president Vladimir Putin) ja religioosse (patriarh Kirill) võimude poolt konstrueeritud strateegiliste narratiivide analüüs, mille kõnealused toimijad lõid Ukraina kohta perioodil 2014 - 2024. Uurimistöö fookuses on analüütiline probleem, milleks on sarnasused ja erinevused eri tüüpi toimijate narratiivide vahel. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust: esiteks, mille poolest sarnanevad üksteisele ning erinevad üksteisest president Putini ja patriarh Kirilli poolt loodud narratiivid Ukraina kohta ning teiseks, kuidas need narratiivid arenesid aja jooksul. Püstitatud küsimustele koherentsete vastuste andmiseks viiakse läbi kvalitatiivne tekstianalüüs, milles uuritakse president Putini läkitustes Vene Föderaalassambleele ning patriarh Kirilli jõuluintervjuudes sisalduvaid narratiive Ukraina kohta. Saadud tulemuste analüüsimiseks kasutatakse Gearόid Ó Tuathaili (2002) kontseptuaalset raamistust. Uurimuse käigus tuvastatud narratiivide osad dešifreeritakse ning esitatakse taas “geopoliitilise arutlemise grammatika” (ing. “grammar of geopolitical reasoning”) reeglite kohaselt. Kvalitatiivse tekstianalüüsi tulemused näitasid, et president Vladimir Putini ja patriarh Kirilli vahel on olemas teatud “tööjaotus” narratiivi teemade valiku osas, kuid mõnikord võivad nad kasutada kas sarnast retoorikat või koguni sama konstruktsioone. Analüüsi tulemused samuti näitasid narratiivide intensiivistumist (radikaliseerumist) ajalises perspektiivis ning patriarh Kirilli juhtivat rolli narratiivide konstrueerimise protsessis.