Sirvi Kuupäev , alustades "2008-10-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Sügiskuul polnud viga
(Maaleht, 2008-10-02) Kallis, A.
Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi juhatus. [II semester 1927]
(2008-10-02T09:37:32Z) Anonymous
Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi juhatus. I semester 1930
(2008-10-02T09:42:01Z) Anonymous
Akadeemiline Usuteadlaste Selts. [I semester 1930]
(2008-10-02T09:45:11Z) Lomp, Armin
Elaboration of IVB group metal oxide structures and their possible applications
(2008-10-02T13:35:27Z) Reedo, Valter
Elaboration of IVB group metal oxide structures and their possible applications Summary The description and discussion about an easy and flexible method for preparing of nanometer level homogeneous Ti(OBu)4 Zr(OBu)4, Hf(OBu)4 based sols and concentrates, suitable as precursors for preparing metal oxide thin (RE doped and undoped) films and tubular microstructures were presented in the current thesis. The main results presented in current thesis can be summarized as follows: • We have shown that spry pyrolysis, dip-coating and spin-coating techniques can be used to prepare rare earths activated TiO2, ZrO2 and HfO2 films with controllable and uniform thickness. • We have demonstrated that metal alkoxide based synthesis of thin Sm3+ doped titania and hafnia films will yield materials which after band-to-band optical excitation give Sm3+-specific emission with a well-resolved fine structure. The latter indicates that the samarium ions are fitted in to quite regular positions in the host lattices. • We suggest the possibility of using synthesized RE doped HfO2 as scintillator material (e.g. in medicine) as it has high density and atomic number combined with luminescent properties for that application. Also we propose that thin porous TiO2:Sm3+ films can be considered as photoluminescence-based oxygen sensing material as intensity of the Sm3+- specific emission was found to be sensitive to the chemical composition of the ambient atmosphere. • We have demonstrated for the first time that gelation of the surface of a metal-alkoxide precursor, spontaneous cracking of obtained gel film, subsequent dissolving the non-gelled layer of precursor will lead to selfrolling of gel film segments. Obtained metal oxide micro-tubes are transparent in visible light and have outer diameter of 20-30 μm. We have also shown that obtained tubular gel structures can be baked at up to 500 oC to crystalline the material. We propose that obtained oxide materials can be used in the production of catalysts, gas-sensors, stationary phases in chromatography, composite materials, MEMS or NEMS components, heat insulators etc. Patent pending. Summry in Estonian IVB grupi metallide oksiidstruktuuride väljatöötamine ja nende võimalikud rakendused Käesolevas väitekirjas käsitletakse dopeerimatta ja haruldaste muldmetallide ioonidega dopeeritud õhukeste oksiidkilede ja torukujuliste mikrostruktuuride valmistamismeetodeid ja sünteesitud materjalide mõningaid omadusi. Materjalide valmistamisel kasutatakse lähtematerjalidena metallide (Ti, Zr, Hf) alkoksiidide ja nendest sünteesitud homogeenseid soole ja kontsentraate. Tööst lähtuvad tulemused on järgmised: • Näidati, et pihustus-pürolüüsi-, vurr-katmis- ja sukelduspindamistehnikat, kasutades on võimalik valmistada kontrollitava ja ühtlase paksusega ja haruldaste muldmetallide ioonidega dopeeritud õhukesi TiO2, ZrO2 and HfO2 kilesid. • Näidati, et metallide alkoksiididel baseeruv Sm3+ dopeeritud titaan-, ja hafniumoksiidkilede süntees annab materjali, mis tsoon-tsoon ergastuse tulemusel kiirgab samaariumi 3+ ioonile iseloomuliku hästi eristatava struktuuriga spektriga. Viimane näitab, et samaariumi ioonid on asetunud regulaarselt põhioksiidi kristallvõresse. • Pakume välja võimaluse, et sünteesitud haruldaste muldmetalli ioonidega lisandatud HfO2 on potentsiaalselt rakendatav sintillaatormaterjalina, sest sellises materjalis on ühendatud vastava rakenduse jaoks olulised omadused nagu raske aatom, suur tihedus ja luminestsentskiirguse eraldumine kõrge energiaga osakesega vastasmõjust. Samuti pakume välja, et Sm3+ ioonidega dopeeritud TiO2 on rakendatav fotoluminestsensil põhineva hapniku sensori väljatöötamiseks, sest täheldati, et sünteesitud materjalist lähtuv luminestsentskiirguse intensiivsus on tundlik ümbritseva atmosfääri keemilisele koostisele. • Näidati esmakordselt, et metallalkoksiidi kontsentreeritud sooli pinna geelistamisel ja selle spontaanse pragunemise tulemusena saadud geelkile fragmentide geelistumatta materjali lahustamine viib geel-segmentide rullumiseni. Saadud metalloksiid mikro-torud on nähtavas valguses läbipaistvad ja omavad välisdiameetrit 20-30 μm. Samuti näitasime, et saadud struktuure on võimalik kuumutada vähemalt 500 oC, mis on vajalik materjali viimiseks oksiidsele keemilisele koostisele. Sünteesitud materjalide võimalikeks rakendusteks näeme nende kasutamist näiteks katalüsaatorite, gaasisensorite, kromotograafia kolonnide seisvate faaside, komposiitmaterjalide, mikro- või nanoelektromehaaniliste süsteemide (MEMS või NEMS) komponentide, soojusisolatsioonimaterjalide valmistamiseks. Väljatöötatud meetodi tehniline lahendus on patenteeritud.
Changes in ownership structures, their determinants and role in the restructuring of enterprises during transition: evidence from Estonia
(2008-10-02T13:51:10Z) Rozeik, Helena
Ulatuslikum uurimistöö äriühingute valitsemise valdkonnas Kesk- ja Ida-Euroopas algas 1990ndate alguses, kus põhiliseks uurimisfookuseks on olnud erastamisega seotud uute omandistruktuuride esilekerkimine. Vähemal määral on erialases kirjanduses leidnud käsitlust erastamisjärgseid omandistruktuuri muutusi mõjutavad tegurid ja nende muutuste mõju ettevõtete restruktureerimisele. Doktoritöö eesmärk on välja selgitada erastamisjärgsed muutused omandistruktuurides, neid mõjutavad tegurid ning nende roll Eesti ettevõtete restruktureerimisel. Omandistruktuuri muutusi analüüsitakse töös erinevatel ajaperioodidel alates erastamisest kuni aastani 2004. Ettevõtete restruktureerimist käsitletakse läbi kolme erineva aspekti: finantsilise, tehnoloogilise ja organisatsioonilise restruktureerimise. Töö teoreetilises osas vaadeldakse erinevaid äriühingute valitsemise teooriaid ning antakse ülevaade kirjandusest, mis käsitleb omandistruktuuri muutusi ning ettevõtete restruktureerimist siirdeperioodil. Töös pakutakse välja süstemaatiline raamistik omandistruktuuri muutuste ja erinevate ettevõtete restruktureerimise tüüpide vaheliste seoste analüüsimiseks, millele tuginedes jaotatakse empiirilise analüüsi jaoks püstitatud uurimisväited kolme gruppi. Empiiriline analüüs näitas, et erastamisjärgsel perioodil on Eesti ettevõtete omandistruktuurid muutunud veelgi kontsentreeritumaks. Eriti intensiivsed on olnud omandistruktuuri muutumised esialgse tööjõuomandiga ettevõtetes, madala tulemuslikkusega ettevõtetes ning varasemal siirdeperioodil, enne 2000 aastat. Omandistruktuuride arengud on olnud mõjutatud ettevõtte-spetsiifilistest teguritest ja nende muutumisest. Erastamisjärgsete omandimuutumistega on toimunud kohandumine efektiivsemate omandistruktuuride poole, kuid nende muutuste mõju erinevatele restruktureerimise tüüpidele on olnud spetsiifiliste omandimuutuste lõikes erinev. On näidatud, et omandistruktuuri muutus esialgsest juhi omandist välisomandisse toob kaasa kiirema tööjõu tootlikkuse kasvu. Samuti, et omandistruktuuri muutus esialgsest tööjõuomandist kohalikku ettevõttevälisesse omandisse või juhiomandisse toob kaasa suurema ettevõttevälise finantseerimise, kapitalimahukuse ning tööjõu tootlikkuse kasvu. On leitud, et kohaliku ettevõttevälise omandiga ettevõtted on tugevad investeerijad ja panustavad kõige enam kapitalimahukuse suurendamisse. Tulemused võimaldavad aru saada omandistruktuuride käitumisest erinevatel majandusarengu etappidel. An extensive research of corporate governance issues in Central and East European countries started at the beginning of the 1990’s, where the research focus has been on the effects of privatisation and emergence of new ownership structures. To a smaller extent, recent literature has studied the determinants of ownership changes and the relationship between post-privatisation ownership changes and enterprise restructuring. The aim of this dissertation is to identify the patterns of post-privatisation changes in ownership structures, their determinants and role in the restructuring of enterprises in Estonia. The changes in ownership structures are analysed in different time periods from privatisation to 2004. Enterprise restructuring is treated in terms of the financial, technological and organisational changes. In the theoretical part of dissertation the corporate governance theories are introduced, followed by a review of literature on ownership structure changes and enterprise restructuring in transition. Based on the theoretical discussion and previous empirical research, a systematic framework for analysing the relationships between changes in ownership structures and different types of enterprise restructuring is proposed. According to that three groups of propositions with specific sub-propositions are developed. The results of the empirical analysis indicated that in the post-privatisation period the ownership concentration level in Estonian enterprises has increased. The post-privatisation ownership changes have been especially intensive in enterprises with initial employee ownership, in enterprises with lower performance and in the earlier period before 2000. The development of ownership structures have been influenced by several firm-specific factors and their changes. The post-privatisation ownership changes have been accompanied by positive effects towards more efficient ownership structures, but the impact of these changes on different types of restructuring have been dependent on specific ownership changes. The analysis indicated that ownership change from manager to foreign ownership has been accompanied with a faster increase in labour productivity. At the same time, the ownership change from employee to domestic outsider or manager ownership has led to a faster financial and technological restructuring, as well as a faster increase in labour productivity. In general, the domestic outsider owners seemed to be rather aggressive in making investments and increasing the level of capital intensity. These results help to understand how ownership structures behave during different economic development periods.
[Tundmatu mehe rindportree]
(2008-10-02T13:54:10Z) Anonymous