Sirvi Kuupäev , alustades "2009-07-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Kas laulu- või hoopis sadu-pidu?
(Maaleht, 2009-07-02) Kallis, A.
Involvement of cholecystokinin in chronic pain mechanisms and endogenous antinociception
(2009-07-02T11:18:51Z) Kurrikoff, Kaido
Current thesis explored the chronic pain phenotype of the CCK2 receptor deficient mice and tried to match some neurochemical correlates to the phenotype. First, we established that the CCK2-/- mice displayed hyposensitivity in the von Frey mechanical sensitivity testing model. The involvement of CCK-opioid reciprocal regulation was confirmed in this effect, because the hyposensitivity phenotype was reversed by administrating naloxone (0.1…10 mg/kg), antagonist of opioid receptors and, on the other hand, hyposensitivity was induced in the wild-type mice by administering L-365260 (0.01…1 mg/kg), a CCK2 receptor antagonist. Second, we established insensitivity to neuropathic pain in the CCK2-/- mice – only minor hypersensitivity was seen in these mice after conducting chronic constriction injury, as opposed to development of extensive hypersensitivity in wild-type animals. Gene expression analysis demonstrated disturbances in opioid peptide or opioid receptor gene expression in the mutant mice. We conclude that disruption of the CCK signal through the CCK2 receptor upregulates endogenous opioids to a degree that no apparent neuropathic pain symptoms develop. In the second part of the thesis we explored gene expression changes in the CCK2-/- mice in brainstem and midbrain, following induction of neuropathic pain, using Affymetrix mouse gene expression chips. We established strong activation of MAPK pathway as a response to peripheral nerve injury, regardless of the genotype in both CNS areas. We did not establish strong genotype x peripheral nerve injury interactions, the most interesting genotype effect (ANOVA genotype main effect) being Tlr4, a lipopolysaccharide recognizing gene. This again supports immune activation in the brainstem and midbrain following peripheral nerve injury and suggests that CCK2 receptor is implicated in interactions between immune system activation and CNS. Third, we studied stress-induced analgesia and the role of CCK and endocannabinoids. Stress-analgesia is an important manifestation of adaptational mechanisms. In addition, studying stress-analgesia provides us with information about endogenous analgesic mechanisms that could be used in clinical practice. We used electric foot-shock (0.6 mA, 3 min) as a stress model and measured pre-stress and post-stress analgesia levels with tail flick. We established that the CCK2-/- mice developed smaller analgesia to the same amount of stress. This implies that eliminating CCK2 signal disrupts some endogenous analgesic mechanisms. We administered opioid antagonist naloxone (0.01…10 mg/kg) and cannabinoid CB1 receptor antagonist rimonabant (0.1…3 mg/kg) and tested the effect on stress-induced analgesia. Naloxone blocked the analgesia in both CCK2-/- and wild-type mice. In contrast, rimonabant blocked the stress-analgesia only in wild-type animals and did not modify the knockout response. This result is in good agreement with subsequent gene expression profiling that demonstrated extensive activation of cannabinoid system in the wild-type mice in response to stress. This stress-related cannabinoid activation was largely absent in the mutant mice. We conclude that the signalling of CCK through CCK2 receptor is necessary for the stress-related endocannabinoid activation, as the CCK2-/- mice lack the endocannabinoid component of the stress-analgesia. Finally, we analysed the previously described Affymetrix gene chip data from the neuropathic animals from a different angle. Studying only the genotype effect (i.e. omitting the nerve injury factor) we observed that majority of the genotype differences (i.e. genes differentially expressed in CCK2-/- animals) mapped in close proximity (40 Mbp area) to the CCK2 gene in the mouse genome. Almost all genes with changed expression between the genotypes were in knockout-low direction. The genes clustered together by genomic location, but not by gene function. We confirmed that these genes were of 129sv parent line origin that were not lost even through extensive backcrossing to the C57BL/6 background. We conclude that mouse gene knockouts generated to the mixed background is not as clean model as historically thought and the observed phenotype of these mice may not be the result of only disruption of the single target gene. Käesoleva dissertatsiooni käigus uuriti CCK2 retseptori puudulike (CCK2–/–) hiirte kroonilise valu fenotüüpi ja üritati sellele fenotüübile leida ka neurokeemilisi korrelaate. Esiteks leidsime, et CCK2–/– hiirtel esines von Frey mehaanilise tundlikkuse testimise mudelis hüposensitiivsus. Selle leiu põhjuseks leiti olevat CCK ja opioidide vastastikune regulatsioon, sest hüposensitiivsuse fenotüübi sai blokeerida opioidi retseptorite antagonisti naloksooni (0.1…10 mg/kg) manustamisega ja teisalt sai metsiktüüpi loomadel esile kutsuda hüposensitiivsuse CCK2 antagonisti L-365260 (0.01…1 mg/kg) manustamisega. Teiseks kirjeldasime CCK2–/– hiirtel tundetust neuropaatilise valu suhtes, sest pärast kroonilise kompressiooni vigastust (chronic constriction injury) tekkis neil loomadel ainult minimaalne ülitundlikkus, vastandina metsiktüüpi loomadele, kellel tekkis väga tugev ülitundlikkus. Geeniekspressioon-analüüs näitas mutantsetel hiirtel häireid opioidsete peptiidide ja opioidiretseptorite geeniekspressioonis. Sellest järeldame, et CCK signaali häirimine läbi CCK2 retseptori võimendab opioidisüsteemi sellisel määral, et nähtavaid neuropaatilise valu sümptomeid ei teki. Käesoleva töö teises osas uurisime kroonilise kompressiooni vigastuse tekitamise järgselt CCK2–/– hiirte geeniekspressiooni muutusi ajutüves ja keskajus, kasutades Affymetrix'i hiire geeniekspressiooni kiipe. Leidsime, et vastuseks närvivigastusele, sõltumata genotüübist tekib tugev MAPK raja aktivatsioon mõlemas KNS piirkonnas. Me ei leidnud tugevaid genotüübi x perifeerse närvi vigastuse interaktsioone. Kõige huvitavam genotüübist sõltuv (genotüübi ANOVA peaefekt) kandidaatgeen oli Tlr4, lipopolüsahhariidile reageeriv geen. Ka see tulemus näitab perifeerse närvi vigastuse järgset immuunaktivatsiooni ajutüves ja keskajus ja lubab oletada, et CCK2 retseptor on seotud immuunsüsteemi aktivatsiooni ja KNS vaheliste interaktsioonidega. Kolmandaks uurisime stress-analgeesiat ja CCK ja endokannabinoidide rolli selles. Stress-analgeesia on oluline adaptatsioonimehhanismide näitaja. Lisaks sellele võimaldab stress-analgeesia uurimine endogeensetest analgeetilistest mehhanismidest rohkem teada saada ja seda teadmist kliinilises praktikas kasutada. Stressimudelina kasutasime elektrišokki jalgadele (0.6 mA, 3 min) ja analgeesia tasemeid enne ja pärast stressi mõõtsime tail flick meetodiga. Leidsime, et CCK2–/– hiirtel tekkis samale stressile vastuseks väiksem analgeesia. See lubab oletada, et CCK2 signaali elimineerimine häirib mõningaid endogeense analgeesia mehhanisme. Järgmiseks manustasime loomadele opioidiretseptorite antagonisti naloksooni (0.01…10 mg/kg) ja kannabinoidi CB1 retseptori antagonisti rimonabanti (0.1…3 mg/kg) ja uurisime nende toimet stress-analgeesiale. Naloksoon pärssis analgeesiat mõlemal genotüübil, nii CCK2–/– kui ka metsiktüüpi hiirtel. Erinevalt naloksoonist pärssis rimonabant stress-analgeesiat ainult metsiktüüpi loomadel ja ei mõjutanud knockout hiirte vastust. See tulemus sobib hästi kokku järgnevalt teostatud geeniekspressiooni analüüsiga, milles leiti metsiktüüpi hiirtel vastuseks stressile ulatuslik kannabinoidisüsteemi aktivatsioon. See stressiga seotud aktivatsioon suuresti puudus mutantsetel loomadel. Kokkuvõtteks, CCK toime läbi CCK2 retseptorite on vajalik stressiga seotud endokannabinoidide aktivatsiooni jaoks, sest CCK2–/– hiirtel puudub stress-analgeesia kannabinoidne komponent. Viimaseks analüüsisime ülalmainitud Affymetrix'i geeniekspressiooni kiibi neuropaatiliste loomade andmeid teise nurga alt. Uurides ainult genotüübi efekti (st jättes närvivigastuse faktori analüüsist välja) nägime, et enamus genotüübi erinevusi (st erinevalt ekspresseerunud geene CCK2–/– hiirtel) paiknes genoomis ühel konkreetsel regioonil, moodustades 40 Mbp ala CCK2 geeni ümber. Peaaegu kõik genotüübi efektina muutunud ekspressiooniga geenid olid knockout-madala ekspressioonisuunaga. Need geenid klasterdusid genoomse asukoha, mitte aga geeni funktsiooni järgi. Me tegime kindlaks, et need geenid pärinevad 129sv vanemliinist ning need ei olnud kadunud isegi pärast paljukordset tagasiristamist C57BL/6 tausta. Sellest järeldame, et segatausta tekitatud geenipuudulikkused ei võimalda geenifunktsiooni uurida nii puhtalt nagu varasemalt arvatud ja et sellistel hiirtel kirjeldatud fenotüüp ei pruugi olla ainult ühe geeni väljalülitamise tagajärg.
Geographic aspects of enterobiasis in Estonia
(2009-07-02T11:23:10Z) Remm, Mare
This investigation focused on the prevalence, prediction, risk factors and geographical aspects of enterobiasis in Estonia. Enterobius vermicularis is a widespread parasitic risk factor for a healthy environment, in particular for children. The correct diagnosis of pinworm is complicated and the elimination of the parasite from a family group or institution often poses significant problems though its treatment is straightforward. There was not reliable up-to-date information about the occurrence of E. vermicularis in Estonia. The investigation was conducted among nursery school children in the capital Tallinn and seven counties. The anal swab examination involved 3131 children from 279 groups in 80 nursery schools. The data on possible risk factors were obtained from questionnaires for children's parents, observations of nursery schools and structured interviews with school staff. Geographical samples were formed according to the three principles: 1) six regional units according to geographical location; 2) according to the size of the settlement: large towns, small towns, rural settlements; 3) the most detailed division into seventeen small geographical units combining the size of settlement and geographical district. In order to model the risk of enterobiasis the similarity-based machine learning and prediction software Constud was compared with data mining methods available in the Statistica 8 Data Miner (Statsoft Inc) software package. The main results of this study are as follows. The prevalence of enterobiasis among nursery school children is high in Estonia. This can be over 40% if to take into account the results from the multiple examination and the calculated predictions. 74% of nursery groups were infected. 83% of studied children belonged to the infected groups. The mean prevalence of enterobiasis according to settlement type varied being the lowest in Tallinn (and other large towns) and the highest in rural settlements. Variables as: region according to the detailed division, the age of the child, the mean age of the children in the nursery group were among the more indicative features for risk modelling. From risk modelling methods, Constud, random forest classification, and boosting classification trees from the Statistica 8 Data Miner were successful. Käesolev uuring keskendus enterobiaasi esinemissageduse, prognoosimisvõimaluste, riskitegurite ja leviku geograafiliste aspektide väljaselgitamisele. Naaskelsaba (Enterobius vermicularis) on maailmas, sealhulgas paraskliima vööndis, laialtlevinud kontakthelmint, kellega nakatuvad eelkõige lapsed. Naaskelsaba diagnoosimine ja nakatatuse õige taseme kindlakstegemine on sageli aeganõudev. Ravi on küll lihtne, kuid naaskelsabade tõrjumine perekonnast või lasterühmadest võib palju vaeva nõuda. Tõesed andmed naaskelsaba levikust Eestis puudusid. Uuring toimus Tallinnas ja seitsmes maakonnas. Uuringusse kaasati 3131 last 80 lasteaia 279 rühmast, neilt kõigilt koguti perianaalkaaped. Riskitegurite kindlakstegemiseks anketeeriti lapsevanemaid, viidi läbi vaatlus lasteaedade rühmaruumides ja struktureeritud intervjuu personaliga. Kogu valim jagati geograafilisteks valimiteks kolmel viisil: kuueks regionaalseks üksuseks lähtuvalt geograafilisest paiknemisest; kolmeks asumi tüübi alusel: suured linnad, väikesed linnad, maapiirkond; seitsmeteistkümneks väikeseks üksuseks kombineerides asumitüüpi geograafilise paiknemisega. Enterobiaasi hindamisel kasutati ja tõhususes võrreldi Statsoft Statistica andmekaevandamispaketti kuuluvaid meetodeid ja Tartu Ülikooli geoinformaatika õppetooli juures arendatud tarkvara Constud. Uuringu tulemusena leiti, et enterobiaasi esinemissagedus lasteaialaste seas on kõrge. Kui arvestada kordusuuringute tulemusi ja arvutuslikult saadud hinnanguid, võib see olla üle 40%. 74% rühmadest olid nakatunud ja 83% uuritud lastest kuulus nakatunud rühmadesse. Asumitüüpide alusel saadud valimites oli keskmine nakatatus erinev: madalaim Tallinnas ja teistes suurtes linnades ja kõrgeim maapiirkonnas. Võimalikest indikaatortunnustest olid parimad detailne piirkond, lapse vanus ja laste keskmine vanus lasteaiarühmas. Uuritud meetoditest olid rühma nakatatuse indiviidipõhisel hindamisel tõhusamad random forest classification, boosting classification trees ja Constud.
Removal of organic material, nitrogen and phosphorus from wastewater in hybrid subsurface flow constructed wetlands
(2009-07-02T11:27:59Z) Põldvere, Elar
We analysed the performance of one full-size VSSF and HSSF CW and two pilot-scale VSSF and HSSF FS systems in Estonia. We observed in detail the removal of organic material (after BOD7 and CODcr), nitrogen (Ntot) and phosphorus (Ptot) from wastewater (see publications I-IV). This thesis is mainly concentrated on the results that were achieved from November 2005 to December 2006 (divided into 6 periods of various re-circulation regimes), but for background a review of the long-term (January 2007 to May 2008, divided into three working periods) performance of Kodijärve CW is provided. A short overview of experiments performed in the Nõo FS from Aug 2007 to March 2008 is also included. We can conclude that in cold climates it is important to use a VSSF system before the HSSF system, because better aeration of wastewater provides overall better purification efficiency (PE) considering BOD7, CODcr and Ntot removal. It is also necessary not to overload filters in terms of both hydraulic and mass loading rates, so CW and FS dimensions must match the characteristics of the effluent. VSSF and HSSF filters can be designed in an economical way, especially when wastewater re-circulation of 100-300% is applied. The re-circulation of the wastewater improves overall purification significantly. It is possible to achieve satisfactory results in terms of effective BOD and COD removal and nitrification/denitrification as well as Ptot removal. We observed a significant positive correlation between the re-circulation rate and purification efficiency of BOD7, CODcr, Ntot and NH4-N. Käesolevas doktoritöös on analüüsitud ühe täismõõdulise vertikaalvoolulise ja horisontaalvoolulise hübriidse pinnasfiltersüsteemi (Kodijärve) ning kahe vertikaalvoolulise ja horisontaalvoolulise hübriidse piloot- ehk katseseadme (Nõo ja Rämsi) funktsioneerimist reoveepuhastuse eesmärkidel. Doktoritöö põhjal võime järeldada, et oluline on kasutada vertikaalvoolulist pinnasfiltrit enne horisontaalvoolulist pinnasfiltrit, kuna parem reovee hapnikuga varustatus tagab paremad tulemused puhastusefektiivuste osas, eriti BHT7, KHTcr ja Nüld näitel. Oluline on filtersüsteeme mitte üle koormata ja seda nii hüdrauliliselt kui ka reoainete koormuse osas ehk pinnasfiltersüsteemide dimensioonid peavad vastama neisse juhitava reovee parameetritele. Vertikaal- ja horisontaalvoolulisi pinnasfiltersüsteeme saab rajada ökonoomselt, eriti juhul kui rakendatakse reovee tagasipumpamist vähemalt määral 100-300% filtritesse juhitud reovee hulgast. Reovee tagasipumpamine parandab üldist puhastusmäära. Võimalik on saavutada rahuldavaid tulemusi BHT ja KHT ärastamise ning nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni osas.
Temperature and water regime, and runoff water quality of planted roofs
(2009-07-02T11:32:16Z) Teemusk, Alar
In this PhD dissertation, three general benefits of planted roofs in Estonian climatic conditions are investigated. The temperature regime is analyzed on an existing LWA-based green roof (100 mm) and on a sod roof (150 mm) to determine the differences from typical planted roofs. In addition, 1x1.5 m roof plots were constructed and studied to see how non-insulated planted roofs acted in a cooler period. Three rainfall events and snow cover melting were measured. The runoff water quality of LWA-based green roofs and sod roofs was analyzed and compared with precipitation and conventional roofs to find at which scale water quality may appear. The measurement period was from June 2004 to April 2009. The investigations showed that planted roofs are sufficiently effective in Estonian climatic conditions. The green roof can provide a base roof with effective protection against the influence of intensive solar radiation. In summer and winter, temperatures under both the green roof and the sod roof showed a similar temperature run. In autumn and spring, the sod roof’s soil layer showed higher temperatures and lower amplitude than the green roof’s substrate layer. The studied green roof effectively retained light rain but cannot fully retain heavy rainstorm. Runoff water results showed that vegetated roofs influenced water quality to a considerable degree. While the temperature regime of the planted roofs has been investigated sufficiently, further investigations in fields of water quantity and quality are required to draw definite conclusions regarding the capability of planted roofs to retain water and improve water quality in Estonian climatic conditions. Käesoleva doktoritöö eesmärk on analüüsida katusehaljastuse kolme põhilist kasutegurit Eesti kliimas. Temperatuurirežiimi uuriti kergmuru- (100 mm) ja mätaskatusel (150 mm) eesmärgiga hinnata kahe tüüpilise haljaskatuse temperatuuri kõikumist alandavat mõju. Samuti teostati temperatuuriuuringud alt soojustamata 1x1.5 m suurustel katseplatvormidel. Veerežiimi jälgiti kolme vihmasaju ning lume sulaperioodi ajal eesmärgiga hinnata rohekatuste vee äravoolu hulka vähendavat ja algust edasilükkavat võimet. Veekvaliteedi analüüse võeti kergmurukatustelt ning mätaskatustelt, võrreldes neid sademete ning võrdluskatuste tulemustega eesmärgiga leida, millises skaalas võib vee kvaliteet varieeruda. Uuringud toimusid juunist 2004 kuni aprillini 2009. Teostatud uurimused näitasid, et haljaskatused on Eesti kliimatingimustes piisavalt efektiivsed. Tulemustest saab järeldada, et võrreldes tavakatustega on nii kergmuru- kui mätaskatus võimelised vähendama temperatuurikõikumiste mõju aluskatusele. Kahe tüübi tulemused olid suvel ja talvel sarnased, sügisel ja kevadel oli mätaskatuse pinnase temperatuur kõrgem ja väiksema amplituudiga. Vee kinnipidamisvõime tulemused näitasid, et haljaskatus suudab kinni pidada nõrga vihma, kuid paduvihma substraat kinni hoida ei suuda. Mõlemad haljaskatuste tüübid omavad sõltuvalt teguritest märkimisväärset mõju nõrgvee kvaliteedile. Kindlamate järelduste tegemiseks haljaskatuste efektiivsuse kohta Eesti tingimustes on vajalik teostada põhjalikumaid uuringuid igas valdkonnas, eeskätt aga nõrgvee kvantiteedi ning kvaliteedi osas.