Sirvi Kuupäev , alustades "2009-10-01T06:54:55Z" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses
(2009-10-01T06:54:55Z) Tohvri, Epi
Käesoleva väitekirja üheks eesmärgiks on kindlaks teha Tartu ülikooli hoonestuse väljaehitamise ideelised allikad, arvestades Euroopa valgustusajastu teadusloo konteksti. Uurimistöös on näidatud Euroopa valgustusideede leviku võimalikke kommunikatsiooniviise: kelle kaudu ja kuidas ideed meie piirkonda jõudsid ning mis ulatuses need kohapeal ellu viidi. Käesolev uurimistöö väidab, et ülikooliansambli arhitektuurilise lahenduse väljatöötamise juures väärib J. W. Krause kõrval esile tõstmist ülikooli esimene rektor Georges-Frédéric Parrot, kellel oli Tartu ülikooli taasavamisel oluline roll mitte ainult teadlase ja administraatori, vaid ka valgustusajastu juhtivate teadus- ja haridusideede vahendaja ning generaatorina, mõjutades seeläbi oluliselt ülikooli hoonestu kujunemist. Valgustusajastu üheks läbivaks teemaks oli elukeskkondade parendamise küsimus. Tartu ülikooli filosoofia osakonnas asutati ökonoomia, tehnoloogia, metsanduse ja tsiviilehituskunsti õppetool, mille esimeseks professoriks valiti J. W. Krause. Väitekirjas uuritakse selle õppetooli asutamise eesmärke ja õppekava suundasid, keskendudes ehituskunstialase hariduse andmisele aastail 1803–1828, kui J. W. Krause seda õppetooli juhtis. 19. sajandi esimesel poolel toimus Tartu linnaruumi väljaehitamine ülevenemaaliste tüüpfassaadide alusel. Kui varasem kunstikirjutus on näinud 19. sajandi alguses kehtestatud ehitusnõuetes Vene impeeriumi keskvõimu sekkumist siinsesse ehitustraditsiooni ning fassaadinäidiste kogumikke on peetud kunstiliselt madalatasemelisteks, siis käesolevas uurimistöös selgub, et tüüpfassaadide eeskujudeks oli Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtivate arhitektide looming ning tüüpehitus vastas üle-euroopalikele valgustusajastu linnaehituslikele printsiipidele.